Meie emotsionaalsed seisundid võivad olla kõige erinevamad ja mitte üksnes värvingu, vaid ka iseloomu poolest. See on meie sisemine raadio: on olemas sagedused, kus kõlab muusika, on ka rindeteated, on kuuldemängud, aga võivad olla ka segajad eetris. Neid seisundeid kujundab foon. Selliseid „kanaleid“ tuleb osata ümber lülitada.

Emotsionaalsed protsessid võivad kuuluda olemasolevale hetkele ning on tähtis need läbi elada. Kui oled tige, siis ei peaks seda tunnet maha suruma, see tuleks läbi elada. Kui oled kurb ja mures — kurvasta ja lase lahti see, mis on kaotatud.

Lisaks „raadiole“ ja elutähtsatele probleemidele on ka teisi emotsioone — selliseid, mis sind jälitavad, piinavad ega anna asu. Oleksid rõõmus, kui neist lahti saaksid. Nad segavad sind ja tungivad tavaellu. Need on võtnud sind otsekui vangi. Kuidas siis olla? Abiks tuleb psühholoogiline praktikum.

1. Vaheta lainet ja keera vaiksemaks

See on üks viis avastada enda jaoks sisemine vaikus ja rahu. Tee selle harmoonilise seisundi poole kulgeb hingamise kaudu läbi keha.

Vajad 5-7 minutit vaba aega ning võimalust jääda üksi vaikusesse. Hea, kui sul on seljas mugav riietus.

Juhend. Istu mugavalt, käed põlvedel. Võid istuda toolil — sel juhul peavad su jalad olema kindlalt maas ning selg sirge. Võid ka põrandal istuda, jalad ristis. Samuti võid olla selili, käed sirgelt keha ligi. Sulge silmad, lõdvesta laup ja silmade ümbruse piirkond. Jälgi, et hambad poleks kõvasti kokku surutud. Keskendu hingamisele. Hinga neljani lugedes sisse, seejärel hoia kaheni lugedes hing kinni — kopsud õhku täis. Hinga välja lugedes neljani ja pea seejärel tühjade kopsudega hing kinni lugedes kaheni. Võid lugeda kiiresti või aeglaselt, kuidas mugavam on. Võib juhtuda, et sulle ei sobigi skeem 4-2-4-2, vaid 4-4-4-4. See saab sulle peagi selgeks.

Kuni su tähelepanu on hingamisel, võivad sulle pähe tulla igasugused mõtted. Ürita neid mitte tähele panna, vaid jätka numbrite lugemist. Kui leiad, et ei suuda rütmis püsida, pane tööle metronoom.

Kui see tegevus sobib sulle, muutub see kiiresti harjumuspäraseks rutiiniks. Avastad, et suudad juhtida oma sisemist raadiot isegi kärarikastes kohtades keset rahvahulka. Õpid vahetama oma ärevaid mõtteid kerge metsamühinaga või lainete rahuliku laksumisega.

Võta varuosadeks lahti

Muresid, mis su peas keerlevad ning tähelepanu endale nõuavad ega puutu käesoleva olukorra juurde, võib üritada „riiulile laiali paigutada“. Selleks võib kasutada nn. mentaalset kaarti — mind.map.

Vajad paberilehte, pliiatsit ja kustutuskummi ning aega mõtlemiseks. Kui muusika aitab mõelda, kuula oma lemmikuid.

Juhend. Et luua oma mentaalset kaarti, kirjuta paberilehe keskele oma mure nimetus või süžee, millega see seotud on. Ümber keskme joonista kastid erinevate detailidega, olukordadega ja üksikasjadega, mis sinu arvates keskmega seotud on. Aktiivsemad ja pingelisemad osad võid kaardile kanda suurematena. Erinevad osad võid eristada värvidega.

Jätka kaardi täitmist, kuni näed olukorda tervikuna — objektide vahelisi seoseid, plusse ja miinuseid, kasu ja kaotusi, ajalisi ja ruumilisi suhteid, põhjusi ja tagajärgi, teiste inimeste kaasamist jne.

Mõtle nüüd sellele, milliste osadega sellel kaardil (ja selle taga peituva murega) on jõukohane iseseisvalt hakkama saada, milleks aga vajad abi? Millega kõigepealt alustada, mis aga võib pärastiseks jääda? Kuidas sinu poolt kirjeldatud nähtused on üksteisega seotud?

Kui oled kaarti analüüsinud, võid avastada, et sind häirivaid emotsioone polegi enam olemas. Nende asemele on ilmunud küllalt selge arusaam antud olukorrast.

Häälesta end sisemisele dialoogile

Negatiivsed emotsioonid, mis on „sündinud“ siin ja praegu, on tarvis läbi elada. Neid ei tohi alla suruda ega enda eest peita. Kui need oma sisemisse kappi ära peita, ei kao nad sealt mitte kusagile. Vastupidi — koguvad vaid lisaks kaalu ja suurust.

Läheb vaja palju jõudu, et neid alatasa alla suruda. Aja jooksul võib see kõik sinu elukvaliteeti mõjutama hakata. Sind võivad hakata kimbutama psühhosomaatilised haigestumised, väsimus, eluisu kaotus jms.

Vajad paberilehte, kirjutusvahendit ja võimalust üksi olla.

Juhend. Pead endale mõned küsimused esitama. Vastata võid mõtteis või kirjutad vastused paberilehele.

  • „Mida ma konkreetselt tunnen?“ Võimalik, et pead valima oma mure jaoks õige nimetuse.
  • „Millal ma hakkasin seda tundma, millises olukorras, millisel hetkel?“ Kirjelda tingimusi, mille tõttu mure tekkis.
  • „Miks ma tunnen seda?“ Siin võib pähe turgatada mingi ootamatu vastus, mis seob sinu emotsiooni mõningate täiendavate olukordadega. Või tekib mingi täpsustus või täiendus.
  • „Kuidas ma võin ennast aidata sellest tundest vabaneda, et võiksin selles protsessis ennast taas hästi tunda?“ Võib-olla tekivad ideed, kuidas see tunne endast välja lasta — nutta ja kurvastada spetsiaalselt selle jaoks loodud tingimustes.

Mingil ajahetkel sa mõistad, et võid mitte üksnes oma emotsionaalseid seisundeid juhtida, vaid ka kuulatada neid ning kasutada ära kui enese tundmaõppimise instrumente, suhtudes neisse aukartusega ja hoolikalt.

Allikas: Psihhologija, juuli-august 2017