Igas väikeses liigutuses, mida päeva jooksul teed, peitub jõud! Õpetame selgeks, kuidas teha õigeid samme


Igas väikeses liigutuses, mida päeva jooksul teed, peitub jõud! Õpetame selgeks, kuidas teha õigeid samme
Foto: Clem Onojeghuo/Unsplash

Kogu elu on ju tegelikult köielkõnd. Kui ei kuku ühele poole, siis kukud teisele poole, ja mõlemad on võrdselt halvad. - Aldous Huxley

Oleme iga päev olukordades, mis pakuvad meile võimalust liikuda lähemale sellele, mis on meile kõige tähtsam, või vastas­suunas. Tavaliselt langetame palju väikesi otsuseid, mis viivad meid olulisest eemale, püüdes sellega vältida midagi soovimatut. Näiteks palub naaber, et sõidutaksite ta lennujaama, mis üldiselt poleks probleem, aga hetkel on teil palju tegemist. Kõige olulisem on teie tihe päevakava, aga nõustute ikkagi naabrit aitama, sest ei taha temaga tülli minna, pealegi muretsete, et tema võib samuti järgmine kord keelduda, kui teie teenet palute.

Kuigi me ei pruugi sellest sel hetkel isegi aru saada, on need väikesed ja pealtnäha ebaolulised valikud kas rikka ja tähendusküllase elu ehituskivid või komistuskivid, mis takistavad meid selleni jõudmast. Igas väikeses liigutuses, mida päeva jooksul esile kerkivaid dilemmasid kaaludes teete, peitub jõud. Paljud meie eemaldumiskäigud ei tulene teadlikust soovist liikuda kaugemale sellest, mis on meile oluline, vaid enamasti hoopis soovist vähendada või vältida mingit ebamugavust. Kuid siiski on neil käikudel sageli kõrvalomadus viia meid eemale sellest, kes ja kus me tahame olla.

Väikeste sammudega liikudes saate teha järjest rohkem lähenemiskäike üha uutes olukordades ja uute inimestega. Praegu aga vaatame lähemalt lähenemis- ja eemaldumiskäikude tüüpe, millega inimestel kipub raskusi olema.

Seotud lood:

Kuidas lähenemis- ja eemaldumiskäike ära tunda?

Lähenemis- ja eemaldumiskäigud on sama erinevad nagu inimesed. Kõik sõltub sellest, mis tagajärgi te oma käitumisele oma väärtusi silmas pidades loodate.

Näiteks teevad Jill ja Rachel mõlemad sama asja, nad sekkuvad tööl nädalakoosoleku arutelusse. Jilli jaoks on see suur lähenemiskäik. Ta on diskussiooni jälginud, märganud olulist panust, mille ta saaks lisada, ja kuigi tunneb kõnelemisega seoses suurt ärevust, tuleb ta oma ideedega lagedale, sest ta usub, et pikas perspektiivis on need projektile kasulikud.

Racheli jaoks on sama tegu aga eemaldumiskäik. Ta on enamiku koosoleku ajast omi mõtteid mõelnud, muretsedes ülemuse hinnangu pärast tema viimase aja tulemuste aru­andele. Ta sekkub, sest tunneb kasvavat muret, et kui ta ei ilmuta entusiasmi, ei saa ta ametikõrgendust; aga tema mõte on halvasti ajastatud ja kõlab kriitiliselt.

Nagu asjad poleks juba piisavalt keerulised, võib see, mis ühel päeval on eemaldumiskäik, olla järgmisel päeval sama inimese jaoks lähenemiskäik. Seega juua õhtusöögi juurde paar klaasi veini võib ühel õhtul olla lähenemiskäik, kui see toob teid lähemale sellele, mis on teile hetkel oluline, näiteks lõbutseda, teistega suhelda või lõdvestuda. Teisel õhtul võib sama koguse alkoholi joomine olla eemaldumiskäik, kui teete seda selleks, et vältida mingit tunnet, näiteks ärevust või kurbust.
Et igas olukorras asjakohaselt käituda, on kõige olulisem säilitada iga päev selge ettekujutus ja teadmine oma väärtustest ja eesmärkidest.

Lynni ja Barry eemaldumiskäigud

Lynn ja Barry on paar ja tihti on nende lähenemis- ja eemaldumiskäigud risti vastupidised.

Lynni elus annab tooni tegutsemisrežiim. Ta plaanib alati kümme käiku ette ja paistab, et ta püüab žongleerida korraga miljoni palliga. Tema eemaldumiskäigud hõlmavad liiga paljude kohustustega nõustumist, eriti oma töös, kus ta teeb nii pikki päevi ja täidab nii mitut ülesannet, et tema tegevuse tulemuslikkus kannatab. Ta näeb tohutult palju vaeva, aga sageli tundub talle, et ta ei saavuta samasugust edu nagu tema kolleegid, kes ei ole tema meelest nii töökad, aga lõikavad suuremat kasu.

Vabal ajal tegutseb Lynn paaris ühingus ja teeb vabatahtlikku heategevustööd. Kui mõne inimese jaoks võib vabatahtlik töö olla lähenemiskäik, on need tegevused Lynni jaoks kaldunud eemaldumiskäikude valda, sest ta täidab kogu oma aja kõikvõimaliku tööga ja jääb sõprade ja perega suhtlemisest üha rohkem kõrvale.

Lynn loodab salamisi, et tema häid tegusid pannakse tähele ja ka heategevuslik töö aitab tal karjääri edendada. Samuti naudib ta ülesannete enda peale võtmist, tunneb ennast tähtsana, kui on tegevuse keskpunktis.

Varem või hiljem taipab Lynn, et on hammustanud liiga suure tüki. Kõigi võetud väikeste kohustuste kuhjumine toob kaasa tohutu vaimse ülekoormuse. Kuigi tema tegevus on hästi organiseeritud, leiab ta end ärkamas varajastel hommikutundidel, mõeldes kõigi asjade peale, mis on vaja teha. Tema tegevuste taustal on pidev mure, et ta ei suuda oma suurejoonelist „sõiduplaani” täita, et valmistab teistele pettumuse. Siis muutub tema mure pahameeleks nende vastu, kes tahavad saada osa tema ajast, mida ta on tegelikult vabatahtlikult pakkunud. Lynn tunneb end niivõrd lõksus olevat, et tal lööb valu rindu.

Barryt omakorda iseloomustab pigem taandumisrežiim. Inimeste keskel olemine ja ühingute töös ning koosolekutel osalemine on tema jaoks täielik põrgu. Barry eemaldumiskäigud sisaldavad üldiselt pigem äraütlemist kui nõustumist millegagi, mis jääb tema mugavustsoonist välja. Eemaldumiskäik, mida ta sageli kasutab, on jääda koju ja vaadata tundide kaupa Netflixi või lugeda veebiartikleid, otsides üha uusi lehekülgi, mis kinnitaksid esimesena loetud artikli väiteid.

Barry on vabakutseline ja tema eemaldumiskäigud mõjutavad tema äri. Ta väldib sageli oma telefoni ja e-kirjade lugemist ja magab pahatihti hommikul kaua, sest on öösel kella kolmeni üleval olnud. Ta jätab sageli ärikohtumistele minemata, ehkki vajab neid oma äri edendamiseks, ning ta ei uuenda oma kodulehte ega tööga seotud sotsiaalmeedia profiile.

Barryl läks struktureeritud töökeskkonnas üldiselt hästi, aga alates sellest, kui asus omal käel tegutsema, on tal raskusi. Ta teab kõike, mida on edukaks tegutsemiseks vaja teada, kuid tema jaoks on enese reklaamimine erakordselt raske. Analüütiline mõtlemine, mis muudab ta oma töös geniaalseks, töötab tema vastu, kui ta võrdleb erinevaid tegevussuundi, et jõuda „õige” või „parima” lahenduseni. Ta võrdleb, aga otsuse tegemine on tema jaoks raske, sest tegelikult kardab ta kohutavalt valesti otsustada. Kogu see analüüsimine ja hirm põhjustavad tööde edasi­lükkamist, mis lõppeb sellega, et Barry vaatab jälle öösel kella kolmeni Netflixi, ja ahel venib üha pikemaks.

Paljud eemaldumiskäigud toovad lühiajalist kasu

Ehkki Lynni ja Barry kaugenemiskäigud paistavad väga erinevad, on oluline tähele panna, et mõlemad toovad mõningast lühiajalist kasu. Lynni jaoks, kelle stampkäitumine on öelda jah ja sellega oma ajakava lõhki ajada, on lühiajaliseks kasuks enese tähtsana tundmine, põnevus ja esialgne entusiasm. Barryle, kelle stampkäitumine on öelda ei kõigele, mis tundub ebamugav või tähendab otsuse langetamist, on lühiajaliseks kasuks kergendustunne ja võimalus mitte otsustada.

Paljud eemaldumiskäigud toovad pikaajalise kannatuse

Iga meie eemaldumiskäik toob kaasa hetkelise kergendus- või rahul­olutunde, kuid selle hilisem hind on kõrge.

Lynni jaoks on pikaajaliseks kannatuseks füüsilise ja vaimse tervise kulutamine, kuna ta jätab oma sügavamad vajadused tähelepanuta, et rahuldada janu heakskiidu ja edu järele. Ta on pidevalt jooksurattas, sealt hetkekski väljumata ja enese eest hoolitsemiseks aega võtmata. Et olukorda parandada, peaks ta vahel ei ütlema ja kannatama ära ebamugavuse, kui valmistab kellelegi pettumuse või ei saavuta mõnd karjäärialast eesmärki.

Barry jaoks on pikaajaline kannatus see, et ta jääb järjest enam kinni lootusetuse ahelasse. Iga kord, kui ta mingist pakkumisest keeldub, tugevdab see tema veendumust, et ta ei saagi nende asjadega hakkama, mis muudab järgmisel korral samasuguses olukorras keeldumise veelgi ahvatlevamaks. Et oma mugavustsooni laiendada, peaks Barry tegema ühe neist otsustest, mida ta nii väga pelgab. Ta peaks otsustama, et ütleb vahel ka jah, isegi kui on oht, et asjad ei lähe päris nii, nagu ta tahaks.

Lähenemiskäigud = kuldne kesktee

Kõige lihtsamalt öeldes on väikeste sammude jõu eesmärk teha pidevaid lähenemiskäike rahuldust pakkuva kesktee suunas. Mõne jaoks tähendab see sagedamini jah ütlemist, teistel on tarvis rohkem ei öelda.

Iga jah tähendab, et millelegi muule tuleb öelda ei, ja vastupidi. Näiteks mida rohkem nõustub Lynn lisakohustustega tööl ja ühingutes, seda enam ütleb ta ei oma tervisele, heaolule ja suhetele. Rakendades oma lähenemiskäike, milleks on sagedasem keeldumine, saab ta võimaluse öelda sagedamini jah oma perele, sõpradele ja oma tervisele ning heaolule.

Mida sagedamini ütleb Barry uutele ja keerulistele olukordadele jah, seda enam peab ta ütlema ei harjumuspärasele otsustamise vältimisele.

Ärge unustage isikliku heaolu tsooni

Barry eemaldumiskäigud võimaldavad tal mugavustsoonis püsida. Kui ta hakkab tegema lähenemiskäike, satub ta mugavustsoonist välja, aga oluline on meeles pidada, et edusamme tehes tuleks püsida isikliku heaolu tsoonis.

Barry on selgeks saanud, et lähenemiskäik oleks öelda rohkem jah, ja ta kogenud ka selle positiivseid tulemusi, mistõttu võib tal tekkida kiusatus gaas põhja vajutada ja võtta vastu kõik pakkumised.

Kuid nii tehes põleb Barry varem või hiljem läbi, lõpetades täpselt samas kohas, kust alustas. Lähenemiskäikude mõte ei ole käituda kogu aeg varasemale risti vastupidi. Nende mõte on teha väikesi pidevaid, teadlikult valitud samme väljapoole oma mugavustsooni, jäädes siiski kindlalt isikliku heaolu tsooni.

Niisiis, kui Barry hakkab ütlema jah asjadele, mis jäävad tema mugavustsoonist välja, oleks kõige parem, kui ta otsustaks öelda jah ainult ühele asjale nädalas ja tasapisi edasi liikuda. Samamoodi oleks Lynni edasiminek öelda tööl ei ühele väiksele asjale, mitte kõigile. Ei ütlemine ühele väiksele asjale saadab signaali nii talle endale kui ka tema kolleegidele, et ta võib ei öelda. Lynn peaks seda teadmist mõnda aega seedima ja positiivsest vaatenurgast tunnetama, mida see tähendab, enne kui edasi liigub.

TÄNANE VÄIKE SAMM

Mida?

Kui teil on raske vahet teha, kas tegu on lähenemiskäigu või eemaldumiskäiguga, on üks esimesi soovitusi küsida endalt „mida?” ehk „mida ma selle käitumisega saavutan?”.

Kas samm, mida kavatsete astuda, toob teid tõenäoliselt olulisele lähemale või on teie eesmärgiks hoopis hoiduda millestki, mida te ei soovi?

Järgmine kord, kui märkate mingi otsuse suhtes ebakindlust ja kahtlust – kas minna trenni või mitte minna, kas süüa hilisel hommikusöögil veel üks pannkook, kas vaadata nädala­vahetuse jooksul hooaegade kaupa järjest seriaali –, võtke hetk, et selgitada välja oma tegelikud eesmärgid ja väärtused. Kui olete saanud selgeks, mis on teile sügaval sisimas oluline, küsige endalt, kas see tegevus, mida kaalute, viib teid olulisele lähemale või sellest eemale. Rakendades seda väikest sammu, suurendame oma võimet teha teadlikumaid otsuseid selle suunas, mis on meile oluline.

Katkend pärineb dr Trish Leonard-Curtini ja Aisling Leonard-Curtini raamatust "Väikeste sammude jõud", mis õpetab sammhaaval ja käegakatsutavalt oma elu muutma, väikeste tegude kaupa.