Meie ümber liigub palju madala võnkesagedusega emotsioone — nagu hirm, kriitika, viha, ärevus, süü ja häbi. Seega on oluline teha vahet, millised on sinu enda isiklikud tunded, mõtted ja vajadused ja millised teiste omad.
Imed elus
Kristiina sõnul võib ime olla suur või väike, hetkeline või kestev kogemus, kuid miski, mis tavaloogika järgi ei peaks toimuma, ent siiski äkki aset leiab. “Otsekui oleks maailm otsustanud, et võiks kuidagi nähtamatutest ja nähtavatest seadustest ja kokkulepetest hooga üle hüpata. Et taastekitada usk ja usaldus, et kõik on võimalik,” kirjeldab ta. “Ime on kogu olemust noolena läbiv kogemus, mis liigub läbi tunnete, mõtete, kehatajude ja viib hetkega enda keskmesse, laadides alla absoluutse teadmise, et kogu elus maailm on omavahel ühenduses ja üks. Kohal on korraga mõtteselgus ja samas müstilise suure plaani tajumine. Ime tunnistamine tervendab alati tunnistajat.”
Ime võib tema sõnul olla see, kui tajud järsku ilu või valu, mis on nii eriline ja sügav, et sinus toimub nihe. Kui hoomad ahhaa-elamusena seoseid, mida varem pole tabanud. Kui tekib suurem taipamine, kuidas inimesed, sündmused ja olukorrad omavahel süsteemselt mustris on. Kui näed, kuidas keegi, kes oli hetk tagasi veel hoopis teistsugune, saab järsku uued silmad ja kõrvad ja midagi temas selgineb ja terveneb. Kui oled tunnistajaks kvanthüppele, mis aitab liikuda uude dimensiooni. Kui saad muusika-; kunsti-; teatri- või filmielamuse, mis tõstab hinge kõrgele ja täidab südame. Kui näed, kuidas mõistmine või soojus või andestamine sulatavad suure konflikti või segaduse.
Loometuld õpime suunama ja taltsutama terve elu
Imeks peab Kristiina ka teatrielamust ning teater on olnud tema elus juba tema teadliku elu algusest. “Kuna ma juba lapsena teadsin Estonia teatri põnevaid lavataguseid soppe ja mäletan grimmiruumi puudri lõhna ning lokitangide kärsahaisu, siis see on mind eluks natuke teistmoodi ette valmistanud. Ma usun siiani imedesse, muinasjutuliste paralleeilmade eksisteerimisse ja minu reaalsus toimetab nagu mu hispaanlasest lemmikkirjaniku Gabriel García Márquez’i maagiline realism. Mängulisus, loomingulisus, nõtke vaim, uute ja põnevate vaatenurkade leidmine, alati teise plaani otsimine, mis on tegelikult tegude ja suhete taga — see aitab ka minu koolitaja ja terapeudi praktikas. Ja meeletu uudishimu — soov ühe rohkem teada saada ja õppida, kuidas inimene toimib ja maailm ennast lahti laotab,” räägib ta.