17. Vastutuse mitte võtmine
Ükskõik, millega ta ka hakkama on saanud, ei tunnista ta seda kunagi. Isegi kui ta on filmilindile jäänud, eitab ta seda. Psühhopaadil on alati keegi, keda süüdistada. Isegi kui ta mõistab, et on eksinud, on peksupoisiks keegi teine. Kellegi teise patuoinaks tegemine võib talle suisa lõbu pakkuda.
18. Kuritegevus noorukieas
Sageli on psühhopaadid juba varakult seadusega pahuksis. Kuna psühhopaatia hakkab tihti välja paistma juba kümneaastaselt, jõuavad nad nooruses hulga pahandusi korda saata. On kindlasti hälbeline, et viieteistkümneaastased vägistavad, vägivallatsevad, röövivad ja isegi mõrvavad.
19. Tingimisi karistuse rikkumine
Kordan – tavalistest reeglitest psühhopaadid ei hooli. Ka trahvid ei tee meelehärmi. Neil ei ole hirmu tagajärgede ees, kuna nad ei suuda nende peale mõelda. See tähendab, et nad teevad põhimõtteliselt seda, mida ise tahavad, kui jälle inimeste keskele astuvad.
20. Kriminaalne mitmekülgsus
Kui paljud teised kurjategijad on spetsialiseerunud ühele asjale – rahaautode või inimeste röövimisele, vägivallatsemisele või ehk narkootikumidele –, on psühhopaat tunduvalt mitmekülgsem. Ta on uudishimulik ja proovib kõike.
Kuidas nimekiri toimib? Kas kõik võivad seda kasutada?
Nimekirjas on kakskümmend omadust ja punkte antakse olenevalt häire raskusest. Kui vaatlusalune ei ilmuta näiteks kunagi märki nartsissismist, saab ta null punkti. Kui aga ilmnevad nähtavad nartsissismi märgid, saab ta ühe punkti. Aga kui see isiksusejoon on põhimõtteliselt kogu aeg olemas, saab ta kaks punkti. Selle nimekirja maksimaalne punktiarv on 40. 35–40 punkti on saanud tuntud psühhopaadid, nagu näiteks Charles Manson1 ja mõned sarimõrvarid, kuid juba 15–20 punkti juures tuleb Robert Hare sõnul olla ülimalt tähelepanelik. Sellisel juhul on tegemist inimesega, kellel on halvad kavatsused. Kui kohtad kedagi, kes „skoorib” 30 punktiga või rohkem, peaksid oma olukorrale mõtlema – ja kiiresti! Siis oled tõsise probleemi ees, ja kõige hullemal juhul on psühhopaat sulle lähedane inimene.