Tuleta meelde olukorda, kui olid kellegi suhtes agressiivne. Olukorda, mis sind paneb muretsema, sest olid liiga õel. Säti end mugavamalt istuma ja asu rääkima kõigest, mis sulle pähe tuleb sõna „agressiivsus“ puhul. Isegi kui see kõlab kummaliselt ja lausa inetult. Jätka seni, kuni väsid või kuni vabade assotsiatsioonide vool saab otsa. Seejärel puhka väheke — kuula muusikat. Lõdvesta end, et ümber lülituda. Siis tule harjutuse juurde tagasi. Kuula diktofoni või loe oma märkmeid. Mis sulle silma hakkab? Millised assotsiatsioonid panevad imestama? Loo sümboolne pilt. Kas oled väike või suur, tugev või nõrk? Milline on sinu vastane? Kui see oleks müüt või muinasjutt, siis millest see võiks rääkida? Kas hirmsast koletisest, kes põletab tule ja mõõgaga kõik oma teel? Ehmunud ja meeleheitel loomakesest? Milline koht keset seda kõike on hirmul? Mida kardab sinu muinasjutukangelane? Mida ta vajab, et mitte karta? Kirjuta või joonista oma agressiivsuse portree — see avab kogu selle tunde tegeliku tähenduse.
2. Kaitseme oma piire
Vahel asub meie agressiivsus tööle otsekui häiresignaal riigipiiri ületamise puhul. See on meie isiklik piir, mis jagab välise maailma ja selle, mida oleme harjunud omaks pidama ehk siis meie „omandi“. Selle kujuteldava liini sees on meie perekond, meie arusaam iseendast, meie väärtused ja mõtted, usk ja — loomulikult — meie keha. Kui keegi võõras tuleb liiga lähedale ja rikub meie piiri terviklikkust, reageerime sellele agressiivselt. Ning otsekohe muutume manipulatsioonide ohvriks. Reageerimata jätmine mõningate rünnakute puhul on jõu tunnus, kuna demonstreerides häirimatust, pöördub rünnak bumerangina solvajale tagasi. Kuidas siis kasvatada endas seda häirimatust ja tasakaalukust? Tuleb kindlaks teha, milline meie „omandi“ osa asub piirile kõige lähemal ning on avatud rünnakutele.
Läheb tarvis pliiatsit, paberit ja üksindust.
Instruktsioon
Asume uurima, kus on meie piir lõhutud ning kuidas näeb välja see koht, mis köidab tähelepanu ning sunnib koondama jõud.
Jaga oma paberileht kolme veergu.
Esimesse kirjuta, mida tegi inimene või milline nägi välja olukord, mis sundis sind olema agressiivne. Kirjuta üles konkreetsed tegevused ja väljendused, millele reageerisid.
Teine veerg on ette nähtud tunnete jaoks. Mida sa konkreetselt tundsid? Kas tigedust, ärevust, alandust, solvatust, mis veel? See veerg on väga tähtis, kuna see võib ulatada sulle niidiotsa välisest sisemisse. Sellest, mida sa kuuled ja näed, selleni, kuidas sa seda tunnetad ja interpreteerid.