Miks on osadel inimestel raskem “ei” öelda, kui teistel?

Usun, et oskus “ei” öelda peidab end inimeste baasvajadustes. Ameerika tuntud psühholoog Abraham Maslow mõtles välja inimese baasvajaduste hierarhia, kus ta seletab lahti inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused. Hierarhias on viis baasvajadust ja kolm neist on: armastus-kuuluvusvajadus, tunnustusvajadus ja eneseteostusvajadus. Ning just neis kolmes see ei-oskus end peidabki.

Tihti öeldakse olukordades “jah”, kus tahaks öelda “ei”, ainult seetõttu, et soovime olla hoitud ja armastatud. Soovime olla meele järele, soovime meeldida. Ja seeläbi kardame, öeldes “ei”, et äkki enam ei meeldigi. Kuid, mõeldes nüüd selliselt, et kui vastata pidevalt kõigele jaatavalt, vastame tegelikult millelegi muule eitavalt. Enamus juhtudel teeme seda iseenda heaolu arvelt.

Nt võttes endale lisaülesande töö juures või minnes sõpradega kinno vaatama midagi, mis väga huvi ei paku, võtame endalt võimaluse tegeleda oma hobiga, mis palju enam meeldiks. Võtame endalt võimaluse veeta aega lähedastega, mis rohkem seesmiselt täidaks, kui mõni Hollywoodi järjekordne ekraniseering.

Oluline on mõista, et ennekõike elan iseendale, järgnen oma soovidele ja unistustele ning täidan oma elu eesmärki. Alles siis, kui minu vajadused on täidetud, hakkan otsima võimalusi, kuidas teiste soovidele vastu tulla. Pole vaja tunda hirmu selle ees, et kui jään iseendale kindlaks ja tegelen sellega, mis mind päriselt rõõmsaks teeb, et siis jään tunnustamata või armastamata. Kindlasti mitte. Need, kes armastavad, hoiavad ja tunnustavad, teevad seda jätkuvalt. Veel rohkemgi, kui tegeled asjadega, mis sulle meeldivad ja mis sul hästi välja tulevad. Tajuda heaolu ja õnnetunnet igapäevaselt on kõige olulisem. Enda elu elamine on ja peab olema prioriteet.

Teadvustamine on oluline verstapost enesearengu teekonnal. Sellest saab kõik alguse ja sellele taanduvad lahendused meie elus. Mina tunnen, et kui mõistan, millise baasvajaduse hirm või tunne minus “hüüatab”, langetan teadlikumalt ja ratsionaalsemalt ning enese suhtes leebemalt õige otsuse.

Kui tean, et ütlen “jah” ainult seetõttu, et tahan olla hoitud, siis suudan aktsepteerida ja lahustada oma “mittemeeldimise” hirmu.

Kui tean, et ütlen “jah” ainult seetõttu, et soovin olla tunnustatud, siis oskan tunnustust saada ja endas kanda ka tehes midagi, mis mulle tegelikult ka meeldib.

Kui tean, et ütlen “jah” ainult seetõttu, et soovin jätta endast jälje, olla nähtaval, end tõestada/teostada, siis tean, et saan seda teha ka nõnda, kui otsin oma oskustes välja selle, mille läbi saan end teostada ennast armastavalt ja hoidvalt.

Olge ausad ja armastavad iseenda suhtes. Kui sa lähtud iseenda tundest ja ütled “ei” mõnele olukorrale, kutsele või lisaülesandele, siis see ei tähenda, et sa oled enesekeskne või uhke inimene. See tähendab, et sa austad ja väärtustad iseennast ja oma aega nii palju, et julged sellisest olukorrast hoiduda, mis ei anna sulle midagi juurde. Aega on meil kõigil ühepalju. Kasutame seda mõistlikult ja endast lugupidavalt.

Allikas: Väejõud