“Unistamine ongi ohtlik,” tõdeb ta. “On jube ilus ja hea ning see teebki sind üliõnnelikuks, kui oled oma unistuse kätte saanud või saamas, aga kui ühel hetkel sellest ilma jääd, nagu peni pehmest leivast, on must auk paganama sügav.

“Mõistusega ütlen ikka endale, et ela tänases päevas ja ole õnnelik selle üle, mis sul olemas on ning ära oota enamat ega paremat, aga miski muu seespool taob ikka oma vana mõlkis panni — see tuleb, see tuleb, natuke veel, ainult natuke veel… Tuhkagi!

“Reaalsus on tegelikult see, et mitte essugi ei ole tulemas, sa oled üksi, täiesti ihuüksi oma unelmais ja unistustes ning sind ootab ees just täpselt seesama poolõnn, mis sul üleeilegi olemas oli. Kõik käib edasi, nagu rongiga rattataaa-rattataaa-rattataaa… Monotoonselt, aga kindlat teed pidi.

“Sa püsid vähemalt relssidel püsti. Naerata! Võrdle alati oma tänast elu halvima näitega ja sa oled õnnelik. Garanteerin!

“Oota alati halvimat ja sa ei pettu kunagi. Siis ei tule ka deprekat. Inimese vaimu murrabki vast kõige sagedamini pettumine iseenda ettekujutustes.”