Nõustaja soovitab: mida teha, kui peas valitseb suur segadus ja tõesti enam ei tea, kuidas edasi minna?

 (5)
Nõustaja soovitab: mida teha, kui peas valitseb suur segadus ja tõesti enam ei tea, kuidas edasi minna?
Mariann Kiidron. Foto: Erakogu

Olukorras, kus asjad justkui ei suju või ebaõnnestuvad, tekib ärev tunne, et miski on valesti. Kerkib küsimus, miks küll, tõusevad hirm, ärevus, segadus. Segaduses üldiselt keegi olla ei taha. Samas teame, et mõni algatus mingil hetkel elus ongi määratud läbi kukkuma. Teinekord teame kusagil sügaval sisimas juba selle alguses. Kuidas siis aru saada, kas tegu on „määratusega”, millele alistuda ja sellest miskist lahti lasta või on asi väheses pealehakkamises või milleski muus?

Selline olukord võib olla tingitud olukorra valest hindamisest, ambitsioonide ja saadaolevate ressursside mittevastavusest, valedel alustel või motiividel tegutsemisest. Mõnikord on elus korraga pildis vastandlikud jõud ja — kuigi neis mõlemis on vägi ja potentsiaal — ei saa need realiseeruda, kuna nad liiguvad erisuundades.

See on hetk, kus tuleb teha valik, seada ise suund, sest korraga kahte suunda kaasa libiseda ei ole võimalik. Võimalik on küll mõlemat jõudu või potentsiaali avastada, tundma õppida, kuid seda ei saa teha korraga, vaid kummalegi väärilist tähelepanu andes. Üks asi või samm korraga on taolises olukorras kuldreegel.

Aga mida siis valida, kui valikud on võrdsed? Tegelikult ongi valikud me elus üldjuhul võrdsed — asi pole niivõrd mingis tegevuses või ettevõtmises endas, vaid selles, mil viisil ja millistel alustel me valime. See määrab, kuidas panustab või ei panusta valik meie arengusse ja liikumisse elus. Kas valik lähtub vabadusest või hirmust? Kui palju me end milleski mõistusega veename, kui kogu ülejäänud olemus vastu karjub? Või hoopiski teeme kõik oma valikud vaid hetketunde ajel mõistust täielikult eirates?

Seotud lood:

Mõlemal juhul on tulemuseks tasakaalutus ja valik, mis ei ole tehtud iseend igal tasandil kuulates. Selles valikus on tõde millegi varju jäänud ja räägib, kas pimestav emotsioon või petlik ratsionaliseerimine, mille taga tihti on hirm ja ebakindlus. See valik ei sünni vabadusest, aga tõde ei ole vabadusest väljaspool. Ja nii ei saagi sel juhul tegu olla „õige” valikuga.

Vabadus ei tähenda täielikku minnalaskmist — me vastutame oma valikute, otsuste ja elu eest. Just see on aga ka põhjus, miks valik ja otsus peaks sündima vabadusest, mitte üht-või teistpidi sellest sundolukorrast või pingest, mille ise endale loome.

Vastutus jällegi ei tähenda (nagu sageli arvatakse) kõhutunde ja südamehääle eiramist mõistuse kasuks — see on ebaaus ja vahel isegi vägivaldne iseenda vastu.

Tasakaalu leidmise üheks võtmesõnaks on kannatlikkus — on okei tunda segadust, on okei mitte teada. Tee segadusest selgusse ei käi aga kunagi rabelemise ja rohkema tegemise kaudu. See on aga see, mida siis enamasti tehakse, justkui sattudes teadmatusest ja määramatusest paanikasse. Tihti pole inimesel siis aega iseenda jaoks: „Ei, praegu ma küll ei saa teraapiasse minna või endale puhkust lubada — pean enne lahenduse leidma ja kui kõik on selgem ja kindlam, siis lähen. Siis hakkan endaga tegelema!”

Asi on selles, et tee segadusest selgusse käib just nimelt läbi selle — iseendaga tegelemise ehk läbi hetkes olemise, kannatliku iseendaga olemise, oma tunnete ja mõtete vaatlemise. Nii oluline on austada ja väärtustada ka neid perioode, kus midagi enam ei ole ja midagi veel ei ole. Nii oluline on anda aega vanale lõppeda ja uuele küpseda, iseennast ses protsessis hoides ja armastades. Sest nii küpsed Sina ise. See ongi selle segaduse ja teadmatuse kingitus ja ülesanne — võimaldada Sul küpseda uuele tasemele, lähemale oma pärisolemusele. Et uus saaks tulla juba uues kohas, kvaliteedis ja tunnetuses.

Otseteid pole olemas. Lihtsalt mõnikord on võimalik liikuda kiirteel, mõnikord tuleb aga kulgeda metsarajal. Ja vahepeal tuleb peatuda, puhata ja vaadata kaarti. Või luua uus, sest vana ei pruugi toimida, olles nii aegunud, et värskenduski ei aita. Mis seisus Sinu kaart on? Kas selle kujundajad on vabadus, vastutus, armastus ja kannatlikkus neljas ilmakaares? Või näitab kompass hoopis hirmu, kontrolli ja näilist turvalisust, mugavustsoonis viivitamist ja seismajäämishirmus kiirustamist? Võta hetk ja vaata — südamega, mõistusega ja kõhutundega. Ja kui vaja, otsi abi ja kõrvalpilku. Teinekord ilma ei saagi.

Kui soovid psühholoogilist nõustamist ja/või hüpnoteraapia seanssi kombineerituna taro-kaartide maagilise maailmaga või sooviksid rohkem avada ja usaldada oma loovust, võta julgelt ühendust: https://www.facebook.com/magdalatherapy/ või kirjuta magdalatherapy@gmail.com. Rohkem minu luulet ja tekste näed: https://flamefeminine.blogspot.com/.