Depressioon ja ärevus on mõlemad rasked konditsioonid, millega tegeleda. Inimesed, kellel seda pole, ütlevad alati, et hakkaksid esimeste märkide ilmnedes abi otsima, kuid sellist asja juhtub harva. Tõsi on see, et mida kaugemale sa lased depressioonil minna, seda vähem sa tunnistad endale selle olemasolu. Ning mida suurem on depressioon, seda vähem otsivad inimesed abi. Mida peaks tähele panema, kui tundub, et haigus hakkab hullemaks minema ning millised märgid sellele viitavad?

Sa leiad end järjest rohkem ja rohkem ilma põhjuseta nutmast

See võib juhtuda ka headest asjadest mõeldes. Positiivsed sündmused hakkavad peas ketrama ning järsku avastad end hüsteeriliselt nutmast, sest tunned, et ei ole ühtegi head asja ära teeninud. Süütunne kasvab järjest.

Negatiivsed mõtted on aina sagedasemad

Kui depressiooni alguses tundsid negatiivseid mõtteid pigem magama minnes ning öösiti, siis nüüd on neid ka päeval. Halvad mõtted on esimesed, mis ärgates ligi hiilivad ning need ei kao päeva jooksul mitte kuskile.

Hakkad vaikselt perest ja sõpradest eemalduma

“Vaikselt”, sest kallitele inimestele võib tunduda, et vajad lihtsalt natukene aega üksinda olemiseks. Kuid nad ei pruugi tihtipeale aru saada depressiooni tõsidusest ning ei pane tähele, et sa suhtled nendega palju vähem, kui varem.

Tegeled järjest vähem oma hobide ja muude meeldivate tegevustega

Enamikel inimestel on palju tegevusi, mida nad armastavad vabal ajal teha. Kui aga mingil hetkel ei ole enam soovi ühegagi neist asjadest tegeleda ning see soov ei paistagi tagasi tulevat, oleks aeg abi otsida.

Ei suuda enam tööle või koolile keskenduda

Depressioonil on kombeks halvata inimese aju ainult negatiivsete mõtetega. Ükskõik, kui palju depressioonis inimene ka ei püüaks kooli- ja tööasjadele keskenduda, halvad mõtted ei lase seda teha.

Sul on palju enesetapumõtteid

Tihti algavad suitsiidimõtted lihtsate mõttevälgatustega nagu “Ma ei ole piisavalt hea…” või “Kas see on üldse mu aega väärt…” Ning need muutuvad kiiresti enesetapumõteteks. Tähele tasub panna, kui tihti need mõtted tulevad ning kui reaalne sa nende suhtes oled.

Abi küsida on raske, sest väga paljud inimesed ei mõista, kui raske haigus on depressioon ning võivad selle segamini ajada kurvameelsuse või ajutise halva tujuga.

Kelle poole siis pöörduda?

Selleks on olemas kriisiabi nõustamine, kuhu saab kohapeale minna ning kui ei taha näost näkku rääkida, saab ka telefoni teel suhelda.

Kes tahab päriselt suhelda spetsialistiga, saab pöörduda terapeudi juurde.

Kuid kõigepealt peaks rääkima pere ja parimate sõpradega. Neile ei pea selgitama kõiki oma mõtteid, kuid oluline on, et nad saaksid aru probleemi tõsidusest, muidu nad ei oska ega suuda sind aidata. Ennast tuleb raskel ajal ümbritseda toetavate inimestega.

Allikas: YourTango