Psühholoog ja pereterapeut kriisiolukordadest: õige otsuse langetamine ja selle jaoks õige info valimine on suur kunst, mida paljud ei valda


Psühholoog ja pereterapeut kriisiolukordadest: õige otsuse langetamine ja selle jaoks õige info valimine on suur kunst, mida paljud ei valda
Foto: Ehimetalor Unuabona/Unsplash

Psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel ütles 2. novembril Filmimuuseumis kriisidest kõnelenud Rimi konverentsil, et paljud kriisid on tegelikult etteennustatavad, ent sellest hoolimata ei suuda tavakodanikud, poliitikud ega ka ettevõtted neid ära hoida.

„Paljud probleemid on ennustatavad, aga ometi tekitavad need saabudes ikkagi tohutuid kriise,“ märkis pere- ja suhteterapeut. „Kui me räägime näiteks varude kogumisest võimalikuks finantskriisiks olgu siis riigis või eraelus, siis võib see ju tunduda ilus soov, aga parimadki meist on säästmisega sageli hädas. Ennustatava kriisi ärahoidmine võib olla väga keeruline, eriti kui kaasatud on palju erinevaid osapooli.“

Konstabeli kinnitusel võib etteennustatavaks kriisiks pidada näiteks Euroopat tabanud rändekriisi, aga kui see saabus, oli Euroopa riikide valmidus probleemiga tegelemiseks pehmelt öeldes kehvake. „Riigid küll valmistuvad küberturvalisuse kriisideks, aga tihti unustatakse seejuures ära asjaolu, et inimesed suudavad veebis käituda väga rumalal viisil.

Ära ela pidevas kriisihirmus

Kui arstid prognoosivad inimesele tema eluviiside põhjal tervisekriisi, siis saaks ta teha endast oleneva, et see ei saabu, ent ometi hakatakse probleemiga tegelema tihti alles siis, kui kriis käes. „Maailma ähvardab kriis seoses kliimamuutustega, püütakse leida viise selle ärahoidmiseks, aga omaette küsimus on see, palju me suudame kriisi saabumist tegelikult takistada.“

Seotud lood:

Konstabel märkis, et tihti pöörduvad tema poole inimesed, kellel on tekkinud probleemid kas laste kasvatamisel või paarisuhtega. „Ometi on needki kriisid tihti ette ennustatavad — lastest saavad puberteediealised koos neile iseloomuliku käitumisega ja käest lastud suhetega kaasnevad tihtipeale ka kõrvalsuhted.“

Olgu siis ennustatavad või ennustamatud, käivitavad kriisid Konstabeli kinnitusel inimese kehas primitiivseima reaktsiooni — võitle, põgene või tardu. „Inimesed peavad püüdma kontrollida seda primitiivset hirmutunnet, võitlemise või põgenemise soovi,“ märkis psühholoog. „Kriisis võib olla esimene reaktsioon kohene ja totaalne paanika, aga kui asuda sellises olukorras emotsionaalselt rahmeldama, suureneb kriisiolukord veelgi.“

Konstabel rõhutas, et ka elu pidev kriisina tajumine on halb. „Selliselt mõtlev inimene muutub liialt kontrollivaks, tal peab olema igaks elujuhtumiks plaan, aga paraku ei jää siis rahulikuks eluks ja toimetamiseks kuigi palju võimalusi.“

Ole teadlik oma kriisivalmidusest

Kriitiliste olukordade tarbeks tasub psühholoogi kinnitusel ometi koostada kriisiplaane, mis peaks olema ühest küljest detailsed, teisalt aga paindlikud. „Osa inimesi suudab teha keerulistes olukordades minimaalse info põhjal kiireid otsuseid, sellal kui teised jääkski infot koguma ja kahtlema, peljates, et järsku nad teevad vale otsuse. Õige otsuse langetamine ja selle jaoks õige info valimine on suur kunst, mida paljud ei valda.“

Konstabel rõhutas, et kriisideks valmistumisel on ülioluline inimese teadmine sellest, kuidas tema psüühika kriisiolukordades toimib. „Tähtis on adekvaatne ootus iseenda käitumise suhtes keerulistes olukordades,“ märkis ta. Enda võimete ülehindamine keerulisel ajal võib tuua halbu tagajärgi, nende alahindamine halvab aga ka parimate oskuste korral.

Kokkuvõttes soovitas Konstabel võtta kriise kui elu paratamatut osa ja väljakutset, millega hakkama saades võib tulemuseks olla hoopis senisest parem olukord.