Psühholoog selgitab: kuidas tekivad halvad harjumused ja miks on neist raske lahti saada?

 (2)
Uusaastalubadused kukuvad kõige tõenäolisemalt läbi
Psühholoog selgitab: kuidas tekivad halvad harjumused ja miks on neist raske lahti saada?
Foto: Eduard Delputte/Unsplash

Harjumustel ja käitumismustritel on suur jõud, positiivsed neist viivad meid elus edasi, halvad aga hävitavad samm-sammult inimeste tervist ja sõprussuhteid. 4 Kliinik psühholoogi Kristjan Tamme sõnul on halbu harjumusi keeruline murda — kõik need tegevused muutuvad aju jaoks meeldivaks ja keha võitleb seetõttu visalt käitumismustrite säilitamise nimel.

Psühholoog Kristjan Tamm selgitab, et harjumused tekivad kindla tegevuse kordamise või õppimise teel. Harjumuseks saanud tegevus, olgu see hea või halb, muutub aju jaoks meeldivaks ja rahuldust pakkuvaks ning selle ootamatult ära jätmine tekitab ebameeldiva tunde. “Heaks näiteks on küünte närimine, suitsetamine ja liigne nutiseadmete kasutamine. Võib ka juhtuda, et inimesed ei ole teadlikud neile külge jäänud käitumismustritest ja sellele pööravad tähelepanu hoopis lähedased.”

Kas halvast harjumusest võõrutamist võiks alustada värskelt koos uue aastaga? Tamme sõnul ei ole aasta alguses seatud eesmärgid tingimata efektiivsemad. “Mõned uuringud leiavad, et 90% inimestest põrub enda uusaastalubadustega esimese kahe nädala jooksul. Seega kui ainukeseks tõukeks enda harjumusi muuta on aastavahetus, siis paraku ununevad need lubadused kiiresti,” ütles Tamm. Küll aga võib kõrgenenud esialgne motivatsioon panna aluse edukale harjumuse muutmisele, aga ainult sel juhul, kui see kasvab järjepidevaks ja teadlikuks sooviks.

Seotud lood:

Motivatsioon enda käitumismustreid muuta on algselt kõrge, kuid inimese organism ei soovi sellest nii lihtsalt lahti lasta. Ajju on harjumused kodeeritud kui meeldivad tegevused ja seega tekib inimesel pidev vajadus neid korrata. Harjumusest võib lahti saada, aga selle vallandaja võib harjumuse kiiresti ellu tagasi tuua.

Psühholoogi sõnul harjumused ise ära ei kao ja muutagi on neid küllaltki keeruline. Mida kauem on inimene halbade harjumuste küüsis olnud, seda tugevamini need kinnistuvad.

“Harjumuse murdmiseks on tähtis selle sisu mõista. Eelkõige tuleks analüüsida, mis hetkel harjumus vallandub — mis on selle stiimulid. Näiteks küünte närimise puhul tuleks mõista, millest meie kehal sel hetkel puudus on. Kui jõuda selgusele, et põhjustajaks on igavus, siis igavuse peletajaks ongi füüsiline stimulatsioon küünte närimise näol,” selgitas Tamm. Kuna tegevus oli meeldiv ning igavus on kadunud, saab aju kinnitust vajadusel seda meetodit uuesti kasutada.

Selliseid halbu harjumusi saab murda alternatiivsete tegevuste otsimisega, mis oleksid teadlikud ja järjepidevad. “Harjumuse muutmine vajab kindlasti kannatust ja järjekindlust. Püstitage eesmärke ning olge julged abi küsima,” ütles psühholoog Tamm.

Eesti inimesed jagasid enda inspireerivaid lugusid

Nagu psühholoog kinnitab, siis halbade harjumuste seljatamine on suur väljakutse, kuid see viib meid uute alguste ja uute võitudeni. Seega unusta ütlus, et enda kõige suurem vaenlane oled sina ise ning alusta võitlust halbade käitumismustrite vastu ja kirjuta enda loole uus algus.