See kaunitar seal peeglis oled sina! Siin on põhjused, miks peaksid ennast armastama


See kaunitar seal peeglis oled sina! Siin on põhjused, miks peaksid ennast armastama
Foto: Charry Jin/Pexels

Õige sageli me ei meeldi endale ning leiame iga päev põhjusi enda kritiseerimiseks. Kui õpiks aga hoopis teistmoodi elama. See kaunitar seal peeglis oled sina ning sul on kindlasti midagi, mille tõttu tasub ennast hinnata!

Õige sageli me ei meeldi endale ning leiame iga päev põhjusi enda kritiseerimiseks. Kui õpiks aga hoopis teistmoodi elama. See kaunitar seal peeglis oled sina ning sul on kindlasti midagi, mille tõttu tasub ennast hinnata!

Miks peaks ennast armastama?

  • Et „sisemise kriitiku“ hääl muutuks toetavaks hääleks. Enamasti suhtume endasse liiga rangelt, sest tahame olla üliedukad ning kõike õigesti teha. Ometi ei tule alati kõik õigesti välja ning sisemine kritiseeriv hääl jälitab meid, andes teada, et oleks võinud ikkagi üritada paremini teha. Ent perfektsionism on harva kellelegi kasuks tulnud. Oskus ega ennast toetada igas olukorras on kasulik kõikidele.
  • Et parandada suhteid vanematega. Kui lapsepõlves jäi armastusest puudu, siis on hiljem raske ennast armastusega vaadata. Kui aga õppida iseseisvalt enda eest hoolitsema ning toetada ennast küllaldaselt, saab kiiresti mõistetavaks, et kuigi ema ja isa polnud just ideaalsed lapsevanemad, on just nüüd võimalik üritada nendega suhteid parandada. Need olgu nüüd partnerite vahelised, mitte sõltuvad suhted.
  • Et oleks kergem teisi inimesi mõista. Kui õppida endasse kannatlikumalt suhtuma ning mõistma, et vead ja eksimused on iga protsessi normaalne osa, siis laabuvad suhted ka teiste inimestega paremini. Kui pöörata rohkem tähelepanu oma tunnetele ning aru saada, kus lähevad piirid, siis on väiksem risk, et asud ignoreerima teiste tundeid.
Seotud lood:

Tee seda enese jaoks

1. Puhka, kui oled väsinud

Mitte siis, kui oled juba väsimusest ümber kukkumas, vaid siis, kui tunned, et vajad puhkust . Oleme harjunud ennast tagant sundima igasuguste „vaja“ ja „kiire“ mõistetega ning meie tööde nimekirjad on nii pikad, et ka puhkusest ei jätku oma jõudude taastamiseks. Parim lahendus on profülaktika!

2. Mõtle oma sisimas öeldud sõnade üle järele

Lõpeta sellised ütlemised, nagu: „Jälle tegin rumaluse“ või mis veel hullem: „Olen ikka loll“. Kujutle vaid, kas nii võiks sinu poole pöörduda sind tõeliselt armastav inimene? Või sina nende poole, keda armastad? Loomulikult mitte. Ent tähtsaim sind armastav inimene oled sa ise. Seega on palju kasulikum pöörduda enda poole lahkelt ja toetavalt. Sisemine: „Tubli oled“ või: „Pole midagi, järgmine kord läheb paremini“ on hulga efektiivsemad.

3. Suhtle inimestega, kes sinusse hästi suhtuvad

Meil kõigil on teatavad sotsiaalsed kohustused. Sugulasi ei saa valida, töölgi tuleb kolleegidega arvestada. Kui aga suhtlemine ämmaga viib sind mitmeks päevaks endast välja, siis tuleb suhtlust lühendada, mitte aga veenda ennast, et oled kohustatud kannatama. Sama käib ka sõprade kohta. Kui sõprus muutub koormavaks või kui arvad, et annad palju enam, kui vastu saad, siis tasub mõelda, milleks see kõik. Ja ka tööd võib vabalt vahetada.

4. Lõpeta kiirustamine ja tormamine

Maailmal on tänapäeval kiire. Kõik tahavad jõuda aina rohkem ja rohkem teha. Tänavatel on tormamine tavaliseks läinud. Kui aga kõndida aeglasemalt, jõuad ringi vaadata ning märgata, kui ilus on taevas, milline on puude vari asfaldil. Õhtul loe aga lastele raamatut, lihtsalt lõbu pärast. Mitte selleks, et nad rutem magama jääks, sina aga jõuaksid nõud pesta.

5. Tee seda, mis sulle meeldib

No kasvõi vahel! Kohati on raske aru saada, kas see on ikka sinu isiklik soov või lihtsalt midagi harjumuspärast. Või see, mis meeldib teistele, sinule aga lihtsalt seltskonna mõttes. Või see, mida peetakse õigeks (näiteks sinu tervise või arengu seisukohalt). Võid näiteks oma kaasaga sõita traditsioonilisele jalgrattamatkale ning tunda end üldiselt hästi. Kui aga sina valiksid, mida puhkepäevadel ette võtta, siis läheksid ehk näitusele või kontserdile. Mõtle ja koosta nimekiri asjadest, mis sulle tõesti meeltmööda on, tingimusel, et oled kogu päeva vaba ega sõltu kellestki ja võid vabalt valida. Ning teegi seda, sest just see on kasulik ja õige.

6. Valmista endale süüa ja kata laud

Isegi, kui oled kodus üksi või kui oled jõudu kokku hoides harjunud püstijalu midagi külmikust suhu pistma. Ent söötnud end korralikult ja läbimõeldult, ilmutad enda vastu tõelist hoolitsust. Just sellist, nagu oleks teinud vanaema, kui ta oleks su kõrval olnud.

7. Teadvusta endale oma oskusi ja andeid

Jah, meid on juba lapsepõlves õpetatud, kui tähtis on olla tagasihoidlik. Ei olnud viisakas oma saavutuste üle kelkida. Ent sinu teene on ju selles, mis on hästi välja tulnud! Isegi kui sa ei karju sellest tervele maailmale, siis vähemalt endale peaksid asjad selgeks tegema. Ja las see heade asjade nimekiri täieneb pidevalt.

8. Hoolitse oma tervise eest

Kui kuni 25nda eluaastani töötas sinu keha suurepäraselt ilma täiendavate pingutusteta ning tema jaoks polnud hirmutav vähene magamine, maiustused ega ka alkohol, siis paraku 10 aasta pärast olukord muutub. Nüüd on tarvis hea enesetunde saavutamiseks palju rohkem pingutada. Oluline on tervislik toit, korralik uni ja liikumine. Ning arusaam, et probleemiga on kergem toime tulla kohe alguses. Mine arsti juurde, kui midagi on valesti, ära mõtle, et see on tühiasi, ära kannata ega sisenda endal e, et „see läheb iseenesest mööda“.

9. Usalda oma tundeid. Alustuseks hakka neid märkama

Näiteks, kui sinu lapsepõlv möödus üpris autoritaarsete vanematega, kes alati teadsid paremini, milline peab sinu elu olema. Või, vastupidi, pidevalt muretsevatega, kes sattusid paanikasse, kui olid vihane või kurb. Aru saada, mida sa tegelikult tunned, on keeruline. Kui sa kõige sagedamini tunned vaid väsimust ja ärritust kõige suhtes, siis see on tegelikult pigem valu sellepärast, et sind ei võeta kuulda ning hirm üksi jääda. Et näha seda, mis on sügavamal, tuleb hoolega vaadata.

10. Ole enda vastu aus

Tegutsedes lähtu oma veendumustest. Ei tasu teha nägu, et sulle midagi meeldib ja et see on sinu isiklik valik, kui see tegelikult nii ei ole. Ära karda öelda „ei“ sellele, mis sulle ei sobi. Kui vajad abi, siis palu seda, kui oled kurb, siis ära ürita seda enda sisse matta.

11. Pööra tähelepanu heale

See pole tingimata üleskutse muutuda viivitamatult positiivseks, seega pole vaja näole manada kunstlikku naeratust. Pahatihti keskendume aga sellele, et kõik ei lähe nii, nagu plaanitud oli. Nii jäämegi negatiivsesse hetke kinni. Ometi on sündmuste arengu variante alati rohkem kui üks ning mitte keegi ei tea varakult ette, mis tegelikult juhtub. Otsi alati häid külgi.

12. Mõtle rõõmuga oma vanusele

Hirm vananemise ees on tuttav eranditult kõikidele naistele. Ent paradoksaalsel kombel leiab enamus 40-aastaseid naisi, et see iga on meeldivam kui vanus 20 aastat tagasi. Sest nüüd on lisaks noorusele ja ilule veel kogemus: olid ilusad ajad, olid ka keerulised ajad, olid eksimused, ent olid ka saavutused. Koos küpsusega tuleb teadmine, et nüüd ollakse võimeline palju enamaks ja raskusedki pole nii hirmutavad. Nüüd tead ka oma piiranguid. Elu pole kindlasti lihtsam kui nooruses, samas saad nüüd temalt palju enam ning mida edasi, seda huvitavamaks läheb.

13. Koorma oma aju

Mida vanemaks me saame, seda raskem see on. Kui aga on tahtmine säilitada reipust ja head mälu ning teravat mõistust, läheb vaja uusi närvirakkude seoseid, mis moodustuvad vaid siis, kui omandame uusi kogemusi, teadmisi ja oskusi. Seega edasi! Lahenda matemaatika ülesandeid, õpi pähe luuletusi, mängi strateegilisi mänge, loe läbi kasvõi üks raamat kuus. Ja pea ka päevikut. See on suurepärane moodus enda kohta midagi uut teada saada.

14. Ära hurjuta ennast nõrkuse pärast

Sinu nõrkused ei pruugi üldse nõrkused olla. Need on vaid sinu iseärasused. Seltskonnas väsid ruttu seetõttu, et sinul ei jätku lihtsalt pikemaks ajaks energiat. Ametnikega rääkimisel satud segadusse sellepärast, et paljudega juhtub nii, kui neile midagi peale surutakse.

15. Ära karda üksindust

Tänapäeval kestavad noorus ja aktiivne eluperiood tunduvalt kauem kui sada aastat tagasi. Sotsioloogid väidavad, et tegelikult võime me elada kaks-kolm täisväärtuslikku „elu“ ning leida lähedasi suhteid igas vanuses. Omades abielukogemust, suhtume juba uude partnerisse ettevaatlikumalt, saame palju paremini aru, milline peab olema inimene, kellega koos on hea olla, ning ka seda, mida me ise võime talle pakkuda.

Kui inimesel on palju huvitavaid ettevõtmisi, siis ei tunne ta end kunagi üksikuna.

Allikas: Domašni Otšag, oktoober, 2018