Teeme selgeks: kas tänapäeva kiire elutempo juures on läbipõlemine vältimatu?

 (4)
Teeme selgeks: kas tänapäeva kiire elutempo juures on läbipõlemine vältimatu?
Foto: erakogu

Töötempo on kiire, eesmärgid ja ootused kõrged ning muutused pidevad – kõik see soodustab pika aja jooksul töötaja läbipõlemist. Organisatsioonikultuuril on siin oluline roll, kuid kuidas töötaja ise võimalikult vähese stressiga väljakutseid ületada saab?

Läbipõlemisest on saanud mõneti käibetermin, nagu ka depressiooni mõistet kasutatakse vahel liiga kergekäeliselt, ütles tööõnne uurija ja Happyme.ee asutaja Tiina Saar-Veelmaa. Tema sõnul ei ole tingimata tegemist läbipõlemisega kui inimene tunneb mõnel hommikul vastumeelsust tööle minemise suhtes. Kui tuntakse end aga pikema aja jooksul halvasti, uni on häiritud, varasemalt lihtsana näivad asjadki nõuavad pingutust, meeleolu on kehv ja suhted keerukad, siis on Saar-Veelmaa sõnul põhjust läbipõlemist kahtlustada.

Tänapäeva töökohad ja inimeste elustiil soodustab läbipõlemist ainuüksi seetõttu, et tempo on kiire ja eesmärgid üha kõrgemad. Inimestel tuleb toime tulla pidevate muutuste ja kasvavate nõudmistega, kuid see võib viia meie närvisüsteemi nn „võitle või põgene“ režiimile ja on soodsaks pinnaks läbipõlemisele.

Moodsad nutiseadmed võivad aga lisaks muudele omadustele aidata kaasa ka tervisekäitumisele ning annavad koostöös kehaga teada esimestest ohumärkidest. Abi on ka unetsükli analüüsist. „Tehnoloogia võib valesti kasutamisel läbipõlemist süvendada, ent oskab õigetel hetkedel anda soovituse spetsialisti poole pöörduda,“ ütles Mishina.

Seotud lood:

„Kui töö- ja elustiil on üle pea kasvanud, haaravad inimesed kergemini veiniklaasi või muude mõnuainete järele, või söövad rahusteid, pidutsevad ohjeldamatult ja logelevad teleka ees, sest ei jaksa muud teha. Ka spordi, reisimise, kodutööde ja isegi seksiga võib üle pingutada kui selle ainus eesmärk on üle pea kasvanud pingeid leevendada. See omakorda mõjutab meie suhteid lähedastega ja viib sügavamate eksistentsiaalsete kriisideni elus,“ selgitas Saar-Veelmaa.

Läbimõtlematud või halvasti disainitud organisatsioonikultuurid on kõrge psühhosotsiaalse ohuteguriga. Näiteks lihtne asi — kui juhtidel on kombeks õhtuti või nädalavahetustel e-kirju saata ja töövälisel ajal oma töötajaid tülitada, kasvatab pinge ja stressi taset.

Jekaterina Mishina sõnul tasub võimalusel töövälisel ajal nutiseadmete teavitused maha võtta. „Näiteks „mitte häirida“ funktsioon telefonidel võimaldab piirata teavituste ja kõnede sisse tulemist valitud ajaperioodil. Kui töö olemus võimaldab, siis e-mailid ja muud puhkehetkel ebaolulised infokillud võiksid oodata enda aega,“ ütles Mishina.

Psühholoogi ja tööõnne uurija sõnul on läbipõlemise esimesed tundemärgid halvenenud unekvaliteet, meeleoluhäired, muremõtted ja vastumeelsus töö suhtes. Samuti võivad olukorda märgata lähedased, kes kurdavad, et inimene on muutunud ja temaga on raske suhelda.

„Mina soovitan professionaali abiga aru saada olukorra tõsidusest, et siis koos leida väljapääs ning uued toimimismehhanismid. Võib ka ise pusida ja raamatuid lugeda, podcaste kuulata, kuid kui asi tõsine, siis kaldume samadesse mustritesse tagasi kukkuma,“ ütles Saar-Veelmaa.

Lisaks teemakohasele kirjandusele ja muudele allikatele on läbipõlemise ennetamisel või sellest välja tulekul suur kasu teiste saatusekaaslaste lugudel.

Jaga enda inspireerivat lugu

Huawei üleskutse “Kõige võimsam lugu oled sina ise” julgustab inimesi jagama spetsiaalsel veebilehel enda inspireerivat lugu. Olgu see mõne raskuse ületamine, julge otsus elus või suur saavutus — alati on keegi, keda sinu kogemus julgustab järgmist sammu tegema. Eesmärk on innustada inimesi enda unistustest mitte loobuma, isegi kui seistakse silmitsi psühholoogiliste, füüsiliste või sotsiaalsete väljakutsetega.