Kui seda rida esimest korda lugesin, avas see mulle uue perspektiivi või seletusviisi sellest, mida ma nõustaja ja terapeudina teen. Me kõik otsime armastust. Selle sügavalt inimliku vajaduseni viivad moel või teisel kõik erinevad püüdlused, eesmärgid, ettevõtmised. Enamasti me seda endale aga ei teadvusta ja kipume armastust otsima väljastpoolt. Oleme pahased, pettunud, kurvad, tunneme end reedetu, hüljatu või õnnetuna, kui meile armastust ei pakuta või meie pakutavat vastu ei võeta (ilmnegu see siis mis iganes kontekstis — tööl, kallima poolt, sõprade ringis jne). Süüdistame õnnetut saatust, halba keskkonda või inimesi enda ümber, kui end nii tunneme. Halvemal juhul omandame uskumuse, et meil on midagi viga, me pole piisavad, pole väärtuslikud. Selliseid uskumusi ja sisemist ebakindlust varjab tihti väline ülbus, isegi agressiivsus või julmus, mis omakorda veelgi süvendavad positiivsete kogemuste, inimsuhete ja armastuse puudust.

Muutused me elus ja välises hakkavad aga toimuma siis, kui muutub meie sisemus. Väline on alati sisemise peegel, kuigi vahel tundub raske seda uskuda. Sisemine muutus algab just nendesamade „piiride ja müüride” teadvustamisest, nende leidmisest enda seest, nagu kirjutab juba Rumi. Piire ja müüre on meil kõigil. Jah, kõigil, suuremaid või väiksemaid — alateadlikke uskumusi, hoiakuid, automaatmõtteid, elu jooksul kogutud traumasid jne. Tuues meid alateadvuses mõjutavad piirid ja müürid teadvusse, on võimalik neid muuta endale sobival ja vajalikul viisil. Teatud mõttes muudame me minevikku — selle asemel, et sellesse kinni jääda, vaatame sellele otsa, elame vajadusel läbi, väljendame ja valime, mil viisil oma minevikukogemused raamistada nii, et need täna meie kõrgemat hüvangut teeniks, mitte vastupidi.

Mind kõnetas see rida just selle pärast, et laias laastus just nimelt see ongi teraapia eesmärk. Rumi kombel sügavalt ja ülevalt väljendudes: nõustamises ja teraapias tegeleme me enese avamisega armastusele kõige laiemas mõttes ja igal tasandil. Armastusele ei avane ainult klient, vaid ka mina terapeudina, sest ühelt poolt teen seda, mida armastan, ja teisalt on iga klient mulle peegliks millestki mu enda sees. Iga protsess kliendiga lubab avastada, uuesti või uutmoodi kogeda mu enda valu- või rõõmukohti, saada uutmoodi kontakti mõne tunde või mõttega ja seeläbi pidevalt ka enda piire ja müüre leida. Sest hea terapeut mitte lihtsalt ei mõista, vaid tunneb inimesega koos.

Eile oli rahvusvaheline vaimse tervise päev. Mõtle hetkeks, kui tihti ütleme oma kallimale või lapsele, et meil pole praegu aega. Või kuulame neid, aga kuidagi poolikult, tehes samal ajal midagi muud. Kas meie kallim ja pere saab meist selle, mis üle jääb, kui oleme mujal oma parima andnud? Aga kui sageli teeme sedasama iseenda suhtes? “Puhkan hiljem, tantsin hiljem, jalutan hiljem” … Kui on üks inimene maailmas, kes ei tohiks oma aja ja armastuse ust Sinu ees kinni panna, oled see Sina ise. Investeeri armastusse, alustades iseendale “jaa” ütlemisega. Sealt edasi suudad pakkuda samasugust kohalolu ja hoolt ka oma lähedastele ja inimestele enda ümber — anda neile ja iseendale oma parim, mitte see, mis üle jääb.erapeudi abiga, siis minuga saab kontakti FB-s!