Terapeut Kreet Rosin-Pindmaa avaldab õnne valemi: tegu on justkui muskliga, mida on võimalik treenides tugevdada

Kreet Rosin-Pindmaa on terapeut, harfimängija, qigong´i treener, mitme raamatu autor (sh „Piirangutest priiks“, „Armastuse read“, „Mina olen väärtuslik“) ja vaimsete praktikate õpetaja, kes aitab tõhusate teraapiameetodite abil toime tulla elu erinevate õppetundidega küljel Teadlikareng.com.

Milliste põhiliste probleemidega inimesed teie kui terapeudi poole enim pöörduvad?

Kõige sagedamini pöördutakse minu poole suhteteemade ja erinevate hirmudega. Samas, kui ütlen, et seoses suhetega, siis see on ääretult lai mõiste, sest elu ju koosnebki suhetest. Mõni inimene tuleb sügava lähisuhtekriisi ajal, teine pärast rasket lahutust, kolmas seoses keeruliste suhete tõttu päritoluperekonnaliikmetega (vanemate, õdede-vendade, lastega), neljas pingete tõttu tööl ja viies seetõttu, et pole suutnud luua pikaajalist harmoonilist lähisuhet. Mõni teadlikum tuleb aga seetõttu, et kardab rikkuda hirmude ja piiravate uskumustega hetkel veel hästi toimivat suhet, st ta soovib ennetada kriisi. On ka neid, kes on taibanud, et kui suhetes on probleeme, tasub pöörata pilk endasse ja teha teadlikku tööd iseendaga. Tihtipeale on kasu juba kolmest-neljast teraapiaseansist (ja seansside vahel toimuvast “kodutööst”), märkamaks suhete kvaliteedis muutust paremuse poole. Mõni teadlikum ütlebki kohe teraapiaseansi alguses, et tal on paigast ära kõige olulisem suhe, suhe endaga, mille tasakaalutus väljendub ennasthävitavas käitumises (nt sõltuvuse, liigse töötamise, kahjustava harjumuse või ülemäärase trennitegemise näol), enda mittepiisavas väärtustamises, perfektsuse tagaajamises (ja sellest tulenevalt enese pidevas hurjutamises) või sisemises tühjusetundes.

Hirmudest, millega minu poole kõige sagedamini pöördutakse, on esirinnas lennuhirm, ärevus ja avaliku esinemise hirm. Neile järgnevad kõikvõimalike loomade ja putukatega seotud hirmud (nt koertehirm, mesilastehirm, ämblikuhirm).

Millised mured vaevavad enim naisi?

Naiste üheks kõige levinumateks muredeks on enese mittepiisav väärtustamine ja ühenduse kaotamine naiselikkusega. Nad kurdavad, et selles tulemustele ja võistlemisele orienteeritud maailmas on neil äärmiselt keeruline pärast tööpäeva lõppu koju jõudes astuda naiserolli ja väljendada naiselikku potentsiaali. See aga tekitab lähisuhtes hulgaliselt pingeid. On ju teada tõsiasi, et kui naine ei suuda või oska olla naine, siis on mehel keeruline olla mees selle parimas tähenduses.

Seoses naiseliku poolega kontaktis mitteolemisega kerkivad naistes üles süütunne ja erinevat laadi hirmud. Nendest üks põhilisemaid on hirm olla mittepiisav (naisena, abikaasana, emana). Samuti hirm jääda üksi (st mees läheb kellegi teise juurde). Seda esineb sageli näiteks väikeste lastega kodus emadel ja kuldsesse keskikka jõudnud naistel. Sinna juurde kuulub veel enese mittearmastamine ja -aktsepteerimine sellisena nagu oled.

Kuidas naine naiselikkust kaotab ja millised on esimesed märgid, et oleks vaja naiselikkusele taas tähelepanu pöörata?

Idamaades kasutatakse naiseliku ja meheliku energia kirjeldamiseks väljendeid yin ja yang. Nagu kirjutab dr Bürkland oma raamatus “Tervise alkeemia”, on need hiina meditsiini baasmõisted, mille kaudu saab lahti seletada kõiki loodusnähtusi. Hoolimata sellest, et need on vastandlikud (nagu vesi ja tuli), pole nende vahel konflikti. Bürklandi sõnul on kõik universumis toimuvad protsessid yin´i ja yang´i muutumise väljendused: aastaaegade vaheldumine, elutsüklid, naistel menstruatsioonitsükkel jne.

Igas inimeses on naiselikku ja mehelikku energiat. Küsimus on selles, kas need on tasakaalus ja kumb neist domineerib. Mehelik energia väljendub näiteks neil hetkedel, kui teed plaane, töötad eesmärgi nimel, konkureerid, võistled, annad ja kontrollid. Naiselik energia aga väljendub elu loomuliku vooluga kaasa minemises, tantsimises, vastuvõtmises, pehmuses, koostegemises, loominguga tegelemises, spontaansuses, mängulisuses ja sisemistele protsessidele tähelepanu pööramises. Need mõlemad energiad on olulised, aga meie kultuuriruumis kaldutakse väärtustama rohkem mehelikke jooni, kuna need on seotud edu ja edasiliikumisega.

Meheliku ületähtsustamine (mis väljendub näiteks pikemates tööpäevades, ületöötamises ja mittepiisavas puhkamises) soodustab tasakaalutust nii inimeses eneses, suhetes kui ka ühiskonnas laiemalt. Idamaise filosoofia vaatenurgast viitab suhtumine “rohkem, kiirem, tugevam on parem” meheliku energia kontrolli alt väljumisest tulenevale tasakaalutusele. Selle sümptomiteks on ka pidev pingutamine rahulolu kogemiseta (mis on omane paljudele ületöötanud ärimeestele, kes ei puhka piisavalt ega naudi olemasolevat).

Naiseliku energia tasakaalutuse näiteks on läbinisti naudingutele ja täitumatute himude rahuldamisele keskendunud inimene, kellel pole mitte ühtegi eesmärki või liikumissuunda elus (mis on iseloomulik kahekümnendates eluaastates peojanulistele peaaegu-kuid-mitte-veel-päris-täiskasvanutele, kes on sõltuvuses ekraanidest, narkootikumidest või muudest meelemürkidest ning kes eluga toime tulemiseks vajavad teiste abi).

Pole siis ime, et kui inimesed on üha enam muutumas sõltuvaks erinevatest helendavatest ekraanidest (mis on meheliku energia üks väljendusvorme), rühitakse kujuteldava finišijoone poole hetkekski puhkamiseks ja armastamiseks-tunnetamiseks peatumata ning jäetakse tähelepanuta inimese tõeline olemus. Kaob tasapisi ühendus looduse loomulike rütmidega. Seetõttu on naistel üha keerulisem olla naiselikus voogamises ja meestel väljendada mehelikku potentsiaali. Selle üheks näiteks on “supernaised”, “raudsed leedid”, kes suudavad kõik üksi ära teha ega vaja (vähemalt enda sõnul) enese kõrvale meest. Kõige kurvem selle loo juures on see, et kui unustatakse armastada, armastust vastu võtta ja armastust jagada, on tegu tühja eluga.

Järgnevalt mõned märgid, mis võivad viidata sellele, et tasub pöörata tähelepanu naiselikkuse taastamisele.

Sa ei suuda vastu võtta. Üsna sageli väljendub see suutmatusena võtta vastu komplimente, abi või hoolitsust. Sealjuures on oluline enese eest hoolitsemine — samaaegselt toimub enesele andmine (mis on mehelik energia) ja vastuvõtmine (mis on naiselik energia), st leiab aset meheliku ja naiseliku energia tasakaalustamine eneses. Sealt järgmine samm on õppida vastu võtma ka teistelt.

Püüad kontrollida. Kontrollimine (mis on meheliku energia väljendus) on sageli seotud jäikade ootustega (enese, teiste või universumi suhtes), ootustesse klammerdumisega (mil moel peaks midagi tehtama või kuidas peaks midagi toimuma) ja suutmatusega usaldada elu loomulikku kulgu. See võib väljenduda näiteks naise väljendusrikkas rahulolematuses seni, kuni ta saab, mida tahab. Selguse huvides: pole midagi halba selles, kui tead, mida soovid (see on mehelik energia), kuid samal ajal tasub olla avatud meelega selles osas, kuidas see teostuma peaks (see on naiselik energia).

Eitad või surud alla oma seksuaalsust. Liigagi paljud naised on hädas madala libiidoga. Mõni arvab, et kui ta pole enam kahekümnene, siis on see loomulik ja sellele polegi vaja tähelepanu pöörata. Minu vaatenurga kohaselt tasub madala libiido puhul mõtiskleda selle üle, kui hea on sul ühendus naiselikkusega, partneriga ja eluga. Samuti selle üle, kas elus pole ehk liiga palju stressi. Stress mõjub seksuaalsusele hävitavalt.

Ajad taga perfektsust. Kõrged standardid ja sihikindel töö eesmärkide saavutamiseks on igati tervitatavad, kuid perfektsionismi puhul on tegu tohutu vajadusega saavutada ebamõistlikke või saavutamatuid eesmärke. Sageli seovad perfektsionistid väärtuse võimega olla täiuslik ja usuvad, et kui nad pole täiuslikud, siis juhtub midagi halba ja sel juhul ei armasta neid mitte keegi. Mõeldes näidetele elust enesest, meenub umbes 20-aastane naisterahvas, kes on perfektsuse äärmuslik näide (kuna hurjutab end mistahes tulemuse puhul) ning kes tunnetest distantseerumise ja ennast hävitava käitumisega põhjustab palju südamevalu tervele perele. Perfektsuse tagaajamine (mis on mehelik energia) tekitab tohutut stressi ja takistab ühenduses olemist naiseliku poolega.

Sul on raske öelda ei. Naiselikkusel on mitmeid erinevaid väljendusvorme, kuid kindlasti pole selleks ennastohverdav märter või kõikidele meelejärgi olla püüdev “hea tüdruk”. Naiselik naine teab oma piire ja suudab neid kaitsta. Kui sa ei suuda öelda “ei” süüd tundmata, oled end distantseerinud oma naiselikust väest. Sellisel juhul teed asju, mida sa ei taha või siis hoiad end tagasi tegemast asju, mida sooviksid teha.

Kõik ülaltoodud sümptomid on samaaegselt nii ohumärgid kui ka suurepärased stardikohad alustamaks muutusteteekonda.

On naiselikkus midagi, milleta naine õnnelik pole?

Mina usun, et meist igaühel on siin Maa peal ette nähtud käia mööda oma teed. Ja vastavalt sellele, kas oled sündinud meesterahva või naisterahvana, on see tee seotud kas meheliku või naiseliku potentsiaali väljendamisega. Aga kuidas sa käid seda teed naisena, kui sa pole kontaktis oma naiselikkusega ja tegutsed enamiku ajast (kui mitte kogu aja) mehelikus energias. Ilmselt on võimalik kogeda hetketi õnnetunnet ka sellisel juhul, kuid suure tõenäosusega on välistatud sügava ja püsiva elurõõmu kogemine.

Kuidas endas naiselikkust äratada?

Naiselikkuse äratamiseks on mitmeid võimalusi. Toon välja mõned.

Liiguta ennast. Naiseliku energia liikuvust sümboliseerivad näiteks ookeanid, orkaanid ja paljud muud pidevas muutumises ilmastikunähtused. Kui oled jäänud liiga kauaks istuma kontorilaua taha või kusagile mujale, vajab keha liigutamist. Võid end liigutada näiteks metsarajal jalutades, jooga- või qigong´itunnis, tantsides, ujudes või mingil muul sulle sobival moel.

Mine loodusesse. Eeskätt just sellistesse paikadesse, kus domineerib naiselik energia, näiteks parki või mere äärde. Loodus on tõhus abivahend, et saada ühendust naiseliku potentsiaaliga.
Vali pükste asemel seelik. Naiselikule energiale meeldib olla vabas liikumises, mitte kammitsetud või piiratud. Püksid kalduvad piirama energia vaba liikumist. Eksperimendi mõttes võiksid katsetada järgneva nelja nädala jooksul üksnes seelikute ja kleitide kandmist panemaks tähele, kuidas sa end sellisel juhul tunned. Suure tõenäosusega märkad, et tunned end vabamana ja liikumas läbi elu suurema kergusega.

On selge, et naiselikkusega kontakti taotlemisel pole mõtet minna äärmusesse. Loomulikult võivad garderoobi kuuluda ka suusapüksid ja golfipüksid (sest jaheda ilmaga võib golfiseelikus külmetada).

Tee puusapiirkonda aktiveerivaid võimlemisharjutusi. Qigong’itunni alguses teeme harjutusi, mis soodustavad energia vabamat liikumist alakõhu piirkonnas. Seda piirkonda seostatakse ka suhetega: kui puusapiirkonnas energia seisab, kipub seisma jääma energia ka suhete valdkonnas.

Harjuta vastuvõtmist. Mehelikule energiale on omane andmine, naiselikule aga vastuvõtmine ja avanemine. Armastust, tähelepanu, abi ja komplimente vastu võttes toetad naiselikku energiat. Kindlasti võiks see toimuda lähisuhtetasandil ja intiimsemates olukordades. Kuid sobib ka massaažis, pediküüris või juuksuris käimine. Samuti see, kui lubad kellelgi teisel enesele süüa valmistada. Naudi komplimente. Need on tunnistuseks sellest, et sinu naiselik energia voolab varasemast vabamalt.

Pööra tähelepanu oma tajudele ja emotsioonidele. Mehelikule energiale on omane viibimine mõttetasandil. Naiselikkuse äratamiseks mine mõtlemiselt üle tunnetamisele. Hästi võib mõjuda see, kui lähed loodusesse (näiteks aeda või metsa) ja püüad tajuda võimalikult paljude erinevate taimede lõhnu. Loomulikult võid seda praktiseerida ka talutoiduturul või mujal.
Loo. Mehelik energia on lõhkuvat laadi, samal ajal kui naiselik on loov. Loomaks muutust isiklikus reaalsuses, võid appi võtta pintslid ja maalida või siis mängida mõnel muusikariistal või köögis loominguliselt kokata või kududa-õmmelda-heegeldada.

Peaks enese pidev arendamine ka vaimselt käima igapäevaelu juurde, nagu hambapesu?

Kui sinu isiklikus reaalsuses on kõik aspektid (tervis, suhted, töö, loomingulise potentsiaali väljendamine jne) kenasti tasakaalus ja harmoonias, siis ilmtingimata pole vaja ennast pidevalt arendada. Küll aga on oluline pöörata tähelepanu sellele, kas oled tasakaalus ja käesolevas hetkes kohal, ning märgata, mis sinu sees toimub. Kui märkad sind kahjustavaid emotsioone, uskumusi või harjumusi, võta nendega midagi ette. Pole võimalik üle tähtsustada eneseteadlikkust. Eelkõige on see seotud enesesse vaatamise ja enda aktsepteerimise-armastamise-väärtustamisega sellena, kes oled.

Samas, rääkides hambapesust, mis kuulub igapäevase elementaarse füüsilise hügieeni juurde — sama iseenesestmõistetavad võiksid olla igapäevane vaimne- ja emotsionaalne hügieen. Vaimne hügieen tähendab seda, et puhastad meelt. Kui hambaid peaks arstide soovituse kohaselt puhastama vähemalt 3 minutit hommikuti ja õhtuti, siis sama kehtib meele puhastamise kohta (juba kõigest 3 minutit päevas teeb head). Seega mitte keegi, kellel on nutitelefon ja seal mitu korda päevas “surfab” (millele kulub kindlasti rohkem kui 6 minutit), ei saa öelda, et tal pole aega meele ja emotsionaalse keha puhastamiseks. Küsimus on pigem prioriteetides ja teadlikkuses. Lihtsat meele puhastamise tehnikat, mida ma ise kasutan, õppisin aastaid tagasi ühelt joogaõpetajalt. See aitab lisaks vaimse reostuse (mis on tekkinud internetis surfates või tühja juttu kuulates) eemaldamisele luua vaba ruumi “sisemisel kõvakettal” ning seeläbi funktsioneerida konstruktiivsemal ja pingevabamal moel. Emotsioonaalse keha puhastamiseks (et ei rikuks suhteid lähedastega, valades neile kaela sinu sees oleva tasakaalutuse) kasutan tavaliselt koputusteraapiat, mis minu aastatepikkuse kogemuse kohaselt on selles osas üks kõige tõhusamaid abivahendeid. Nii meele kui ka emotsionaalse keha puhastamisel võib abi olla ka qigong´i praktiseerimisest. Kui aga inimest on koormamas ammused või hiljutised traumad, tuleks appi võtta spetsiifilisemad teraapiameetodid. Nende üheks õppimisvõimaluseks on Kevin Laye (üks minu õpetajatest) 2. novembril Tallinnas toimuv seminar “Traumast vabanemine”.

Milliseid teraapiaid soovitate, kui inimene tunneb, et vajaks terapeudi abi?

Siin pole ühest vastust. Isegi kui pealtnäha võib olukord olla sarnane mõne sõbranna või kellegi teise elusituatsiooniga, on iga inimene siiski erinev ja erinevad on ka tema pagas ja hetkeseisund. Just hetkeseisundist lähtuvalt valin inimesele sobiva teraapiavormi (või siis nende kombinatsiooni) üsna teraapiaseansi alguses. Järgmisel seansil võib kasutatav teraapiavorm olla midagi muud, sõltuvalt sellest, mis seda konkreetset inimest tolles hetkes kõige enam aidata võib.

Kuidas terapeuti valida?

Kui huvitavaks valdkonnaks on eneses naiselikkuse äratamine või siis selle tundmaõppimine või tugevdamine, tasub terapeudi valikul juhinduda sellest, milline terapeut tundub ise olevat kontaktis oma naiselikkusega. Samuti mängib olulist rolli see, kuivõrd sa konkreetse terapeudiga n-ö haagid, st kas olete samal lainel. Häid terapeute võib olla hulgem, kuid mitte kõik neist ei haagi sinuga. Selles osas tasub lähtuda sisemisest juhatusest (kas konkreetse terapeudi peale mõeldes on rinnakupiirkonnas pigem kerge või raske tunne).

Jagage paar head nõuannet, mis hoiaks naise igapäevaselt rõõmsa ja rahulikuna.

Kahjuks pole võimalik osta poest purgitäit elurõõmu või kastiga sisemist rahu. Kuid õnneks on elurõõmu ja sisemise rahu puhul tegu justnagu muskliga, mida on võimalik treenides tugevdada. See on analoogne jõusaalitrennile ja biitsepsi kasvatamisele: kui soovid biitsepsit kasvatada, ei piisa sellest, kui lähed esmaspäeva õhtul viieks minutiks jõusaali ja teed rutuga kolm harjutust. Tulemuse nägemiseks on vaja järjepidevust ja teadlikkust. Sama kehtib elurõõmu ja sisemise rahu kasvatamise kohta. See on teadlik teekond, kus loeb iga astutud samm (mida ei saa sinu eest teha keegi teine).

Sisemine rahu ja elurõõm tulevad meie enda seest. See on otseselt seotud võimega tunda tänulikkust käesolevas hetkes ning valmidusega lasta lahti murest ja hirmust. Tänulikkuse väljendamine muudab elurõõmsamaks ja aitab kogeda sisemist rahu.

Ühe teooria kohaselt pole võimalik kogeda suuremat elurõõmu lihtsalt sellest mõeldes, vaid tuleb astuda reaalseid samme ja vajadusel teha muudatusi. Kaasa aitab see, kui alustuseks mõtiskled selle üle, millise tähenduse annad oma tegudele ja saavutustele ning oma isiklikus reaalsuses toimuvale. Samuti on oluline juurutada eneses elurõõmsa inimese harjumusi. Selliste harjumuste hulka kuulub millegi tegemine teiste heaks, tervisesport, tervislik toitumine, hommikune mediteerimine, positiivne meelestatus enese ja maailma suhtes ja kahjustavate emotsioonide vabastamine. Mis kõige tähtsam: pidades meeles, et keegi meist pole täiuslik (ja ei peagi olema) ja on inimlik teha vigu, õpi end aktsepteerima, väärtustama ja armastama sellisena, nagu oled. Kui seda kohe ei suuda, siis sammhaaval, iga päevaga vähemalt veidike rohkem. Vajadusel võta appi EFT ehk koputusteraapia (vähem kui kahe-minutiline rangluualuste akupunktuuripunktide mõjutamisharjutus), et luua muutust emotsioonidetasandil ja uskumustesüsteemis.
Mis on teie enda õnnevalem?

Minu prioriteetideks on elurõõm ja sisemine rahu ning tegutsemine isetus meeleseisundis osapoolte kõrgeimaks hüvanguks. Minu jaoks on oluline väljendada oma tõelist olemust, olla lahke, andestav ja armastav, julgeda olla mina ise, püüdmata olla kellelegi meele järele (isegi kui mõned inimesed, kellega erinevatel eluperioodidel kokku olen puutunud, mind üldse ei mõista). Minu jaoks on oluline ka julgus olla täiuslikult ebatäiuslik, st mitte ajada taga perfektsust.

Mulle väga meeldib maailmakuulsa kirjaniku Margaret Atwoodi ütlus: „Kui oleksin oodanud perfektsuseni, ei oleks ma mitte kunagi kirjutanud sõnagi.“ Kuna see haagib minuga nii seoses raamatute ja luuletuste kui ka muusika kirjutamise, pillimängu ja laulmisega, siis minu puhul lisandub siia veel: ”…ega oleks kirjutanud mitte üht luuletus, ega pannud kirja mitte noodipoegagi, ega tõmmanud teiste kuuldes mitte ühtegi harfikeelt ega laulnud mitte viisijuppigi.“ Sellel teekonnal aitavad mind igapäevased lihtsad praktikad, sh mediteerimine, qigong, muusikaga tegelemine ja looduses jalutamine.