Vaata üle oma sisemised jõujooned, sest ainult nii on võimalik end päriselt armastama õppida
Kaheldes eneses, kaotame me aega ja võimalusi arenemiseks. Juba üksi sellest faktist teadlik olemine peaks aitama ennast kokku võtta. Ometi seda ei juhtu. Paradoksaalne, ent selline käitumine lühiajalises perspektiivis on meile kasulikum. Veendes ennast, et rasked ülesanded pole meie võimetele kohased, kaitseme end ebaõnnestumise riskiga seotud negatiivsete emotsioonide eest. Probleem seisneb aga selles, et pidev kindlusetuse tunne rõhub meid mitte üksnes moraalselt, vaid ka füüsiliselt. Me väsime kiiremini, tunneme jõuetust ning lõpuks isegi need asjad, mis näisid lihtsatena, hakkavad juba üle jõu käima.
Et sellisest suletud ringist välja murda, ei piisa üksnes füüsilisest jõust. Alustuseks tuleks üle vaadata oma sisemised jõujooned.
Nendeks on:
- Vundament — see on enesehinnang (mida ma väärt olen);
- Keskmine osa — enesekindlus (mida ma oskan ja suudan):
- Tipp — enesejaatus (milleks ma võimeline olen).
Kas me võime olla oma töös edukad ning samal ajal omada madalat enesehinnangut? Või austada ennast, omamata piisavalt usku oma annetesse või võimetesse?
Et õppida endasse uskuma, tuleb arendada usku oma võimetesse, oma sisemistesse ressurssidesse.
Teisiti öeldes on mõttetu püüda ennast muuta, kui ei suuda oma sisemise minaga tööd teha. Allpool on toodud mõned võtted, mis aitavad omandada konstruktiivset lähenemist oma isiklikule elule.
Arenda seda, mis toimib
Et saada tagasi eneseusku ja tõsta enesehinnangut, ei tasu rõhuda nendele kohtadele, kus oled kõige enam haavatavam. Keskendu nende oskuste täiustamisele, mida sa hästi valdad.
Iseendale oma meisterlikkuse teadvustamine tugevdab positiivsete emotsioonide arvel eneseusku.
Küsi lähedastelt
Vestlus nendega, kes on sinu suhtes heatahtlikult häälestatud, aitab uue nurga alt oma võimetele pilku heita. Võid pöörduda sõbra, kolleegi või pereliikme poole ja rääkida talle, et vajad tema abi, et oma tugevaid ja nõrku külgi paremini mõista.
Kirjuta üles nende vastused, ilma neid kommenteerimata. Nii võid end kõrvalt näha ja leida rahu juhuks, kui ebaõnnestud. Samas saad ka teada, et sul on andeid ja võimeid, milliseid oled seni alahinnanud või millistest ei teadnud üldsegi mitte.
Kirjuta oma tegevused üles
Kuidas oma tegemisi objektiivsemalt hinnata? Selleks pole sugugi tarvis eitada ilmselget, püüdes kõiges vaid positiivseid külgi leida. Peab vaid distantseeruma oma isiklikest mineviku eesmärkidest ning muutma harjumuspärast mõtlemise skeemi. Tunnista endale oma kahtlusi: „Ma ei tunne ennast piisavalt võimekana selleks ….“.
Võta leht paberit ja kirjuta üles need momendid igapäevasest elust, mis tekitavad sinus ebakindlust. (Suhted partneriga, sõpradega, lähedastega, kolleegidega). Kirjelda ühe fraasiga, miks see nii on. Teisel lehel koosta teine nimekiri. Sel korral tuleta meelde neid hetki, mis on sinusse kindlusetunnet sisendanud.
Küsi nüüd uuesti endalt, miks just need tekitavad just neid tundeid? Mida sa tunned? Miks need mõjuvad selliselt? Viimase sammuna loe mõned korrad mõlemad nimekirjad uuesti läbi ja püüa kujundada oma tugevatest ja nõrkadest külgedest terviklik pilt.
Selline harjutus , kui seda regulaarselt praktiseerida, aitab sinu tähelepanu pöörata nüanssidele, minna globaalselt („Ma ei ole millekski suuteline“) konkreetsemale („Mul on raskusi teatud hetkedel, ent ma tean ja oskan palju“).
Püstita enda ette realistlikud eesmärgid
Sageli arvatakse, et perfektsionism on ambitsioonikate ja enesekindlate inimeste saatus. Ometi pole see päris nii. See on iseloomulik paljudele meist. Kõige sagedamini väljendub see etteheite näol („Ma ei ole piisavalt hea“), harvemini stiimulina („Ma võin paremini teha“).
Olla perfektsionist, tähendab kontsentreeruda saavutamatutele eesmärkidele. Üritades kõike ideaalselt teha, ei luba me endile eksimusi. Igasugune möödalaskmine käib meie enesehinnangu pihta, sisendab jõuetuse tunnet ja ebakindlust, mis lõppkokkuvõttes mõjutab meie elu kõiki valdkondi.
Et tupikust pääseda, peab tõmbama kindla piiri konkreetse ja saavutatava eesmärgi ning antud ajahetkel saavutamatu eesmärgi vahele.
Fikseeri need eesmärgid paberil. Nii tasuks määrata igat oma eesmärki, täpsustades seejuures, millised on reaalsed võimalused selle saavutamiseks ning milliseid variante ei tasu arvesse võtta.
Alusta alati kõige tähtsamast
Ennast peab pidevalt toonuses hoidma. Igapäevatööde seast tuleb valida kõige olulisemad ning alustada esmajärjekorras just nendest. Nii nagu füüsilised koormused sunnivad meid ennast kokku võtma ja pingutavad lihaseid, nii sunnivad keerulised ülesanded meie aju pingutama. Päeva tuleb alati alustada selle tööga, mida nii väga tahaks seda lükata. Ja kui see tehtud on, saame suure laengu positiivset energiat ning seejärel on teisi töid hulga lihtsam teha.
Allikas: Psychologies.ru, online
