VIDEO | Eestlased avaldavad, mis asjad muudavad neid rahutuks ja tekitavad ärevust

 (14)
Mis üldse on ärevus?

Ärevus on meeldiv tunne või hoopis müüt? On see haigus või midagi, mis on meile kõigile juba ema piimaga kaasa antud? Nendele küsimustele otsib vaimse tervise portaali Peaasi.ee ärevushäirete teadvustamise kampaania „Sina saad tähendust muuta!“ raames vastust Taavi Libe episoodis "Mis on ärevus"?

„Sina saad tähendust muuta!“ Algatuse eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust ärevushäiretest ja olemasolevatest ravivõimalustest ühe levinuima vaimse tervise probleemiga tegelemiseks.

Ärevushäiretega puutub elu jooksul kokku hinnanguliselt ligi 30% inimestest. „Teadlikult või seda endale teadvustamata seisavad paljud meie hulgast silmitsi ärevushäiretega, mistõttu on äärmiselt oluline tõsta inimeste teadlikkust vaimse tervisega tegelemise olulisusest ja võimalustest,“ ütles peaasi.ee tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.

Ärevus on loomulik nähtus iga inimese tundeskaalal, kuid selle väljendumine paanilise hirmu ja käitumuslike muudatustena viitab ärevushäiretele. Ärevushäired pole iseenesest mööduvad nähtused, kuid alluvad tulemuslikult ravile. „90% ärevushäiretest on ravitavad, kuid abi otsimiseks on vaja esmalt probleemi teadvustada. Kampaania jaoks läbiviidud tänavaküsitlusest selgus, et ärevuse ja ärevushäirete vahel piiri tõmbamine on sageli keeruline. Ärevushäirete füüsilisi sümptomid nagu südame kloppimine, higistamine ja värinad võidakse segi ajada mõne füüsilise tervise murega ning pöörduda abi saamiseks valesse kohta. Teine äärmus on see, et püsivat pingeolukorda peetaksegi normaalseks,“ nentis psühholoog.

Seotud lood:

Täna alanud Peaasi.ee kampaania sõnum „Sina saad tähendust muuta!“ kandub sellest, et inimesed kogevad ärevust väga erinevalt ning samuti on ärevushäirete tekkeallikad tihti isiklikud. „Ärevushäired on otseselt seotud meie mõtlemisega, mis võimaldab ravi ja suunatud tegevustega ärevusallika tähendust ümber mõtestada ning paranemise suunas liikuda. Esmane nõustaja haiguse diagnoosiks on perearst, kuid ärevushäiretega tegelemiseks on erinevaid tehnikaid, mida saab ka iseseisvalt praktiseerida. Loomulikult võtab raviprotsess aega, kuid julgus ja teadlikkus abi otsida on paranemisteel esimene samm,“ sõnas Oidermaa.

„Sina saad tähendust muuta!“ kampaanialehelt www.peaasi.ee leiab olulise info ärevushäirete kohta ning juhised abi otsimiseks. Kampaania osana viiakse läbi ka Tagasi Kooli loengutesari.