Alati on keegi sinust parem, omab sinust midagi rohkem, on õnnelikum, rikkam ja osavam kui sina, seega oleks aeg sellega ära harjuda. Kui tunned vahel kadedust ja suudad seda kasutada iseenda motiveerimiseks, et oma teekonnal paremaks ja osavamaks saada, siis ei ole väikese kadeduse tundmises midagi hullu. Kui sa aga tunned, et see pigem hävitab su elu ja tõmbab sind allapoole, siis jäta meelde see lause:

"Ma aktsepteerin seda, kes ma olen ja leian rõõmu sellest, mis mul on."

Lihtne ja loogiline, kas pole?

Võib-olla on seda raske endale tunnistada, aga see lause tõesti aitab kadedusest vabaneda, kui sa ise ka sellesse usud.

Tavaliselt tunnevad inimesed kadedust siis, kui nendele kallitel inimestel hästi läheb. Tekib tunne, et mina ju pingutan rohkem ning näen vaeva, miks küll minul nii hästi ei lähe?

See on sellepärast, et siis sa keskendud oma õnne asemel hoopis nende omale, ja see ei aita kuidagi sul endal paremaks saada.

Hakka väärtustama seda, mis sul on, ja vaata, kuidas maailm su ümber muutub.

Allikas: becomingminimalist