Kus on kained inimesed?

Vähemasti mulle tundub, et aastavahetuses ongi järjekordne põhjus, et suur joomapidu pidada. Olen ise 28. Veel mõni aasta tagasi olin ka ise pigem peoloom. Ka aastavahetusel sai seltskonnaga kogunetud, paar ampsu süüa võetud ning siis hommikuni pidutsetud. Nii on ju kombeks! Vaadakem või seda, kui rahvas südaöö paiku Tallinna kesklinnas koguneb. Kaineid inimesi võib näppudel üle lugeda, ega neid palju pole. Šampusepudelid avanevad ja… Nii ta läheb.

Mulle ei mõjunud alkohol hästi, kippusin ikka liiale minema. Noore inimese asi. Viimased paar aastat pole enam eriti alkoholi tarbinud, kui siis mõnel viisakal istumisel veini. Aitab sellestki. Just seepärast on mulle aastavahetus vastukarva. Kui vähegi nooremate inimeste seltskond, kisub see ikka suureks läbuks. Kaks aastat tagasi üritasin hambad ristis taolisel peol vastu pidada. Võtsin mõned pokaalid veini, kuid see ei aidanud. Kell oli alles 22, aga suurem seltskond juba purjus. Arutleti tont teab mille üle. Väga kibe mälestus.

Seepärast istusingi mullu kodus ja vahtisin telekat. Saluut nähtud, kobisin magama. Meeldiv oli värske ja rõõmsana järgmisel hommikul ärgata. Ja lugeda, mida jaburat nii mõnigi oli öösel  oma Facebooki seinale kirjutanud.

Põhjuse juua leiab alati

Ma ei ütle, et eestlased ongi joodikrahvas, aga kohati tundub küll, et vägisi otsitakse vabandusi, et end täis juua. Kui jõulunädalavahetus jäigi vahele, siis korvatakse see aastavahetusel. Kauplused muidugi rõõmustavad, milline kasum! Mõni hakkab kindlasti kritiseerima, et olen lihtsalt valed sõbrad valinud. Ei tea midagi, arvan, et see on üleüldiselt nii.

Loe lisaks: