Naine jagab: mina pole ka enda mehe ema lemmikinimene. Vist seetõttu, et suhtun tema pojasse kui võrdsesse partnerisse

Hiljuti avaldatud kogemuslugu „Olen murdumise äärel, aga ei saa panna meest valiku ette, kas ämm või mina.“ Eestlanna elu kahe tule vahel pani omakorda enda lugusid jagama Naisteka lugejaskonna.

„Minu arvates on õelutsemine alati inimese enda probleem. Saab alati keskenduda iseenda tegemistele. Kui lastele on hea vanaema, siis muu vast pole enam nii tähtis? Mina pole ka enda mehe ema lemmikinimene. Vist seetõttu, et suhtun tema pojasse kui võrdsesse partnerisse ja ei poputa teda nagu oma lapsi. Tema arvab, et tema pojale tuleks kõik ette taha ära teha, kaasa arvatud laste kasvatamisega mitte tülitada.

Las arvab, minu arvates on võimeline tema poeg ise ka tegutsema ja vastutama ja mulle loeb eelkõige enda arvamus. Aga ta on ka lastele nii hea vanaema kui ta oskab, ainult, et loomupäraselt selline, kes annab mingeid lubadusi välja ja lapsed on vahel õnnetud/pettunud olnud kui ei lähegi käiku see, mida vanaema rääkis. Igaühel oma eripärad. Alul tegi see haiget ja põhjustas ka mehega omavahelisi pingeid, aga nüüd on lapsed veidi suuremad ja võtame kõik seda asja nii, et „see ongi miski, mis on vanaemale omane“.“