· Tunne huvi oma lapse tegemiste vastu. Lapse kasvades muutuvad ka tema huvid ja meelistegevused. Kas ma tean, mida mu lapsele tõeliselt teha meeldib? Mis on tema jaoks praegu tähtis?

· Proovi aru saada, kas midagi on juhtunud. Mõnikord võib selles vanuses sõpradega toimuv (või toimumata jäämine) olla suure mõjuga. Muutunud käitumine aga võib väljendada probleemi, millega nooruk ei oska toime tulla. Võib-olla on ta nii suures emotsionaalses pankrotis, et suutlikkus olla lähedastega „kena“, jääb kättesaamatuks.

· Püüa jääda täiskasvanuks. See on väljakutse, eriti siis, kui nooruk muutub oma väljendustes ebaviisakaks või lausa agressiivseks. Samal viisil vastamine ei aita lahendada probleemset käitumist, vaid pigem säilitab seda. Eelnev ei tähenda, et kõik tuleks alla neelata. Ikka on vaja tagasisidestada, et „Mulle ei sobi, kui sa minu peale karjud“ või „Kui sa mulle halvasti ütled, siis see haavab mind ja mul on siis väga raske meie vestluses rahulikuks jääda“. Tagasiside on oluline, aga samavõrra oluline on ka keerulise olukorraga toimetuleku mudeldamine lapsele.