Mees kinnitab: naiste seljas pole seksikamat riietust kui pikad teksapüksid
Näiteks tsitaat ühest Delfi artiklist, õieti vist lugejakirjast-arvamusest:
“Kui ma olen teksapükstes ja pluusides, kus minu kehavõlud välja ei paista ja ma ikkagi kellelegi meeldin, siis ma tean, et see on minu enda iseloomu, mitte välimuse pärast.”
Tõesti või?
Mehena võin kommenteerida, et pikad teksapüksid naise jalas, vastandina seelikutele, on just väga avameelselt naise kehavõlusid ja intiimseimaidki vorme väljanäitavad, lausa esiletoovad ja rõhutavad veel! Kintsud, puusad, igal sammul liikuvad pepukumerused, esilepungitav häbemekink (sageli koos mokkade vahega) jne. Vaid paljalt pükstena kantavad viimase moe õhukesed retuusid saavad omadustelt sinna lähedale, kuid mitte päris siiski, kuna teksade lukuaugu ees olevad kanga paksendused ja alla suunduv paksem õmblus võimendavad häbemekondi ja sugumokkade õrritavat esiletungivust visuaalselt veelgi.
Seevastu seelikut (ka miniseelikut) kandes jääb enamus sellest eespoolnimetatust varjatuks, vaid kintsud ja miniseelikuga võib-olla natuke pepu alaosa on näha.
Kus on nüüd selles kõiges meie naiste endi loogika?
