Nipid on pärit Kirjastus Kunsti välja antud Sarah Wilsoni raamatust “Mina loobun suhkrust”, kus autor räägib oma loo sellest, miks ja kuidas ta otsustas loobuda suhkrust.

LÕIK JA RETSEPTID RAAMATUST:

TEKITA SÜGAVKÜLMIKUSSE VARUD

Sügavkülmik saab sinu uueks sõbraks. Vajalikke aineid täis laotud külmik aitab sul seda kokaraamatut kasutada ning suur hulk retsepte viitab ikka ja jälle neile varudele (seega varusta end juba varakult!)

  • täis sügavkülmik on säästlik sügavkülmik. Külmikud töötavad tõhusamalt, kui need on toitu täis. Tahked ained külmuvad madalamal temperatuuril kui õhk, seega on hea mõte sügavkülmik toitu täis varuda ja seda ladustamiseks kasutada;
  • külmutamine säästab aega ja raha, sest saad osta suurema koguse, kui mõni toiduaine on allahinnatud või hooajalise soodushinnaga. Minu arvates on üks kõige hullemaid toidukuritegusid ignoreerida kapis kükitavaid brokoleid ja need viimaks prügikasti lennutada. Keeda ja külmuta oma köögiviljad kohe pärast ostmist ning ela süümepiinadeta (vt kõrvallehekülge);
  • paljud toidud ongi külmutatult kõige paremad, näiteks külmutatud tofut on parem praadida ja pähklid on krõbedamad. Samuti on külmutatult paremad paljud tärkliserikkad köögiviljad nagu mais ja herned, kuna külmumine takistab tärklise lagunemist suhkruteks.

NIPP:

Ole hoolikas, et ei tekiks külma kahjustust (toit kaotab sügavkülmikus värvi ja muutub kuivaks, kuna see ei ole korralikult kinnisesse anumasse suletud). Vaata, et kõik oleks kindlalt kaetud, ning pane nõud täiesti täis. Et anumasse ei jääks õhku, kalla kastmete ja pestode peale õlikiht, keedetud ubade ja riisi peale natuke vett.

Kõrvitsapüree

Paljud minu retseptid nõuavad kõrvitsat, mis on mikserdatud ühtlaseks pastaks, magusaks ja vähese fruktoosisisaldusega hõrgutiseks. Mõistlik on hoida sügavkülmikus käepärast 250 ml suuruseid portse.

1 suur kõrvits, lõigatud neljaks lootsikukujuliseks tükiks

40 ml oliiviõli

näpuotsatäis soola

Kuumuta ahi 175 kraadini. Eemalda kõrvitsal säsi ja seemned. Pane lootsikud ahjuplaadile ning hõõru neid oliiviõli ja soolaga. Küpseta ahju keskmisel siinil umbes tund aega, kuni viljaliha on pehme. (Kui aega on vähe, lõika kõrvits väiksemateks tükkideks ja küpseta 30 minutit.) Kraabi lusikaga viljaliha välja ning püreeri saumikseriga või tambi pudrunuiaga. Kui püree on jahtunud, pane see 250 ml portsude kaupa suletud anumatesse või sulguriga kilekottidesse ja tõsta sügavkülmikusse.

Eelkeedetud ja külmutatud köögiviljad

Paljud minu retseptid sisaldavad neid kasulikke lisandeid. Jällegi — keeda valmis suur ports ja säilita sügavkülmas.

Osta ports köögivilju. Varu oma lemmikuid, kui need on hooajalised või hea hinnaga. Maheköögiviljad võivad teatud aegadel olla väga soodsad, siis tasub neid rohkem osta. Sega köögiviljad kokku: brokoli, spinat, lehtkapsas, oad ja lillkapsas sobivad omavahel tõeliselt hästi, kuid võid proovida ka teisi variante.

Keeda köögivilju, kuni need on 60% ulatuses valmis. Kasuta aurutiga (või topeltaurutiga) kastmepotti ja auruta neid 1–2 minutit, seejärel loputa külma veega, et keetmisprotsess peatada.

Kurna ja tõsta portsjonite kaupa sügavkülma. Mina jagan enda omad portsjonite kaupa sulguriga kilekottidesse. Võid visata ka kõik ühte suurde nõusse ja vajaliku tüki „lahti murda” nagu külmutatud herneste puhul.

Aktiveeritud pähklid

Aktiveeritud pähkleid ja seemneid saab osta tervisepoest, kuid need ei ole odavad. Palju soodsam on neid ise valmistada. Võid teha valmis suure portsu ja säilitada sügavkülmas — püsivad kauem värsked ja on krõbedamad! Lisaks võid neid süüa otse sügavkülmikust, sest tegelikult need ei külmugi.

Aga mis need aktiveeritud pähklid siis õigupoolest on? Las ma selgitan. Pähklite ja seemnete koored sisaldavad mürke, mis võivad muuta need raskesti seeditavaks. Leotamine ja seejärel kuivatamine ajab pähklid aga idanema ning see aktiveerib omakorda ensüümid, mis teevad organismile pähklite ja seemnete seedimise ja omastamise lihtsamaks. Mida rohkem ensüüme saad toidust, seda vähem peavad sinu enda ensüümid toitu lõhustama ning see hoiab sind kauem noorena. Samuti muudab aktiveerimine pähklid ja seemned krõbedamaks ja nende maitse natuke „küpsemaks”. Mandlid, Kreeka pähklid, pistaatsiapähklid, pekanipähklid ja kõrvitsaseemned sobivad kõige paremini — „õlised” pähklid nagu makadaamia- või India pähklid võivad muutuda natuke vesiseks ja neid ei tohi leotada üle kuue tunni.

1 pakk väheõliseid pähkleid või seemneid
(nt mandlid, kõrvitsaseemned, Kreeka pähklid)

näpuotsatäis meresoola

Pane pähklid või seemned kaanega kaetud kastmepotti ja leota neid öö läbi soolvees. Kurna ja laota seejärel ahjuplaadile (ilma õli ja küpsetuspaberita) ning kuivata ahjus kõige madalamal temperatuuril 12–24 tundi(gaasiahjus vähem kui 65 kraadi). Lase jahtuda, pane suletud anumasse ja säilita sügavkülmas.

Uued nipid ja retseptid juba lähipäevil!