Mõte lahku minemisest on see, mis saab määravaks, sest see tekitab hirmu. Palju kergem on lasta asjadel olla nii nagu nad on. Mis ajendab inimesi sellisel puhul oma kooselu jätkama? Miks nad jäävad?

Tunded elukaaslase vastu

Isegi, kui keegi tunneb end üksi ja õnnetuna, võib ta hoolimata kõigest veel midagi tunda oma elukaaslase vastu. Sügavad tunded ei kao niisama. Mälestused on ju alles. Samuti võib põhjuseks olla see, et inimene ei taha oma partnerile haiget teha põhimõtteliselt. Ta lihtsalt hoolib veel nii palju. Ta võib aru saada, et see suhe ei toimi enam ega sobi talle aga ta ei suuda midagi ette võtta, et ära minna. Või ei oska ta lihtsalt enam üksi elada. Ta ei näe ise ka enam oma olukorrast väljapääsu. Ja ta on leppinud oma sellise eluga.

Hirm teiste arvamuse pärast

Lahutus võib ka kõige tugevamates peredes pingeid tekitada ja isegi peresid lõhki ajada. Mõnikord ei lähe inimesed lahku just sellel põhjusel, et nad kardavad seda, mida teised mõtlevad. Lähedaste pilk on tähtis. Sama asi kehtib ühiste sõprade kohta, keda ei taheta kaotada ja kelle arvamus on oluline. Palju kergem on ju jätkata nii nagu enne, miks endale liigseid probleeme tekitada.

Nad on liiga palju vaeva näinud selle suhte pärast

Kui kooselu on kestnud juba pikki aastaid ja isegi aastakümneid, on inimesed jaganud sageli pool elu teisega. Raske on seda kõike sinnapaika jätta ja alustada kusagilt mujalt. Harjumusel on oma jõud.

Nad loodavad, et asjad kunagi muutuvad paremaks

Alati on lootus, et rasked ajad lähevad üle ja mingil hetkel hakkab elu paranema. Inimesed ju muutuvad. Et äkki muutub ka elukaaslane, avab ühel hetkel silmad ja hakkab tegutsema. Äkki muutub ta kunagi selliseks nagu ta oli enne?

Rahaprobleemid

Ka rahaprobleemid hoiavad paljusid tagasi. Ühise varanduse jagamine või mõte sellest, kuidas üksi hakkama saada, võib saada määravaks takistuseks.

Laste pärast

Me kõik teame, et lastel on vaja mõlemaid vanemaid aga kui vanemate vaheline suhe on korrast ära, peavad lapsed seda pealt nägema. Lapsed ei ole rumalad, nad näevad, kui üks vanematest on õnnetu. Või siis veel hullem, kui nad peavad pealt kuulma ja nägema vanemate omavahelisi tülisid. See kõik võib jätta jälje lapse vaimsele tervisele, nii et kokkuvõttes teeb see hea rohkem halba.

allikas: Kodused Lood