Unenägude seletamine on keeruline, ent põnev. Alati on huvitav mõistatada, mida need tähendada võivad. Kuidas need meie elu mõjutavad? Võibolla on neis mingi vihje ning mitte keegi peale meie endi ei suuda seda ära arvata? Või on see hoopis midagi muud?

Sind aetakse taga, aga sa ei suuda jälitajat õigesti näha. Tunned vaid, et selja taga on midagi kohutavat ning tead, et parem on mitte tagasi vaadata. Jalad on kui vatist ning hing jääb kinni. Või oled hullult hiljaks jäänud ning tunned, et ei suuda vajalikku kohta jõuda. Pole tähtis, kui kiiresti sa liigud ja kui pikk on tee eesmärgini. Sa ei saa aru, mis toimub, tead vaid, et ei tohi seisma jääda. Jooksed kõigest jõust, kuni jalad kannavad. Ning järsku ärkad. Õnneks oli see vaid uni, ent sellest välja tulemiseks läheb veidi aega.

Väga levinud on unenäod, kus meid keegi taga ajab või me jookseme kusagile. Samuti nagu ka need, kus me kukume, seksime või läheme taas kooli. Jälitamisstseene näevad paljud ning see on laste unenägude kõige sagedasem süžee.

Lapspõlve kujud ja üleelamised on meisse sügavale peidetud ning mõjutavad sealt meie elu.
Üks ja seesama stsenaarium kordub erinevates kultuurides ning erinevates kohtades elavatel inimestel. Mida peidab endas see inimmeele saladus. Kas sellele leidub ratsionaalset seletust?

Lahendamata probleemid

Unenägusid uurivad spetsialistid on nõus, et neis sisaldub psühholoogiline olemus. Näiteks stsenaariumid, kus inimene näeb end alasti klassis või jooksmas tänavail, viitavad tugevatele emotsioonidele või sisemistele konfliktidele. Isiklik alastus on seotud siis häbi ja abitusega. Alateadvus võib sellise pildi esile tuua, kui need tunded lämmatavad inimest reaalses elus.

Näiteks näed unes, et oled koolis ja pole tundideks ette valmistunud või ei oska ebameeldivustega toime tulla. Kui järele mõelda, võib avastada selleks mitmeid põhjusi. Ehk tuletab ennast selliselt meelde koolis saadud trauma ja hirm karistuse ees, mis järgnes siis, kui sa millegagi hakkama ei saanud. Võibolla on sul hetkel rasked ajad ning alateadvus seob stressi olukorraga koolis, isegi siis, kui oled juba ammu kooli lõpetanud.

Lapsepõlves üleelatud olukorrad on sügavale meie meeltesse peidetud ning need mõjutavad elu nii unes kui ilmsi. Isegi siis, kui oleme juba täiskasvanud.

Vajalik on kontekst

Mõistagi ei saa siin olla ühest vastust. Võib üldsõnaliselt avada teatud süžee sisu, ent kontekst määratakse kogemuse ja isiksuse eripäradega. Karl Jungi arvates on unenäod lihtsalt vahendid loomaks seoseid teadvuse ja alateadvuse vahele. Seega täidavad need vaid oma funktsiooni ning pole mingit vajadust neid seletama asuda.

Sageli korduv unenägu võib anda ettekujutuse traumast või viidata teatavatele füsioloogilistele ja psühholoogilistele probleemidele. Enne aga, kui asuda unes nähtud sümboleid seletama, peab arvesse võtma, et teel alateadvuse sügavustesse on ees ootamas hulk takistusi.

Kõik hüpoteesid on head

Unehalvatuse fenomen kinnitab, et une mõistatuslik olemus ei allu eranditult teaduslikele seletustele. Sama võib öelda ka piltide kohta, mida unes näeme.

Kõige eest, mida me unes üle elame vastutavad nii psühholoogilised kui ka füsioloogilised mehhanismid. Üheselt ei saa midagi seletada. Näiteks, miks näevad paljud unes, et neil tulevad hambad ära? See võib olla hirm hambaarsti ees. Ent hoopis sagedamini näevad seda need inimesed, kes unes hambaid krigistavad — puhas füsioloogia.

Püüe lõhkuda teooriat unenägude müstilisest ja vaimsest päritolust teadmiste abil füsioloogiast võib näida liiga maisena. Ent kui füsioloogiale käega lüüa, võivad vahele jääda huvitavad detailid. Palju sõltub inimeste magamise asendist, kuna unenägude ajal on rõhk erinevatele kehaosadele ja siseorganitele ebaühtlane.

Kollektiivne košmaar

Küllalt sageli ei võeta arvesse tähtsat kultuurifaktorit. Rääkides sellest ei saa mainimata jätte populaarset öist õudust — inimest kübaraga. Kohutav siluett on paljudele unehalvatust kogenutele unes ilmunud. Õudus, kui kübaras tundmatu tuleb sind tapma, sina aga ei suuda liigutadagi. Nägemus on niivõrd reaalne ja mõjuv, et pärast sellist juhtumit koostas üks inimene blogi The Hat Man Project. Ta viis läbi küsitlusi ja leidis inimesi, kes samuti kirjeldasid sarnast figuuri, kes neile unehalvatuse ajal end ilmutas.

Kuidas selline asi võib eksisteerida? Kõikidele nendele inimestele on ilmunud selline võigas isik? Kui eeldada, et unehalvatuse ajal avab meie seisund portaali teispoolsusesse, kas siis selgub, et paralleelreaalsus ongi niivõrd vaenulik?

Deemonid, kes istuvad magaja rinnal, on paljude vanaaegsete joonistuste süžee — veel üks kinnitus sellele, milliseid uskumatuid kujundeid meie psüühika loob.

Millisele järeldusele me siis tulime? Mida peidavad endas öised košmaarid? Ilmselt on neis väheke kõike ülaltoodust ja ka seda, mida pole meile veel mõista antud. Unenägude kuningriik on väheuuritud territoorium, seetõttu tasub hoida meeled avatuna kõikidele võimalikele hüpoteesidele. Et mõista iseennast ja oma unenägusid, tuleb üritada sügavuti minna ja korjata kokku kõik fragmendid ning väikesed tükid. Kui sellega toime tulla, siis ehk tundmatu enam nii hirmutav ei ole. Kes teab, äkki avaneb meie ees uks uude reaalsusesse.

Allikas: Psychologies.ru