Vastus peitub muna struktuuris

Et paremini mõista, miks see nii on, peame viivuks peatuma muna struktuuril. „Munakoore paksus ja tugevus sõltuvad muna suurusest, kana tõust, vanusest ja sööda koostisest,“ räägib Vladimir Sapožnin. Koore värvus võib olla valge või pruun, olenevalt kana tõust ning koores ladestunud pigmentidest.

Koor moodustab umbes 10% muna kaalust ning koosneb peamiselt kaltsiumkarbonaadist ja -fosfaadist. Koore teeb eriliseks kuni 17 000 poori, mis kindlustavad, et hapnik siseneb ning CO2 ja teised gaasid väljuvad. Sapožnin selgitab, et läbi pooride muna hingab.

Kana kehast väljudes on muna temperatuur 39 °C. Jahtudes tõmbub muna sisu kokku ja õhk võib läbi koore tungida. Muna raskemas osas eralduvad sisemine ja välimine membraan ning tekib õhuruum. Mida vanem on muna, seda suurem on õhuruum, kuna säilitamise ajal aurustub munast jätkuvalt vett — selle sama tekkiva õhuruumi tõttu tulebki vanematel munadel koor hästi lahti.

Sapožnin lisab, et oma roll on ka muna keskkonnal. Vahetult peale munemist on munavalge pH tase madal ehk selle keskkond on happeline ja nii jääb koor keetmisel tugevalt membraani külge kinni. Pärast mõningast seismist hakkab munavalgest eralduma süsihappegaasi, mille tõttu tõuseb ka munade pH. Muna keskkond muutub aluselisemaks ning muna libiseb koore küljest kergemini lahti.

Muna mitukümmend head omadust

Muna kõige paremad maitseomadused tulevadki Sapožnini sõnul tõeliselt esile alles siis, kui muna on ligi kahe nädala vanune. Muna on asendamatu vitamiini- ja mineraaliallikas. Peale C-vitamiini sisaldavad munad kõiki toitaineid, mida inimese organism vajab, et kogu pika päeva vastu pidada.

Muna on kõige parem valguallikas. Kui veiselihast omastab inimorganism 80% ja kanalihast 79% valku, siis munast tervelt 94%. Munade söömine tugevdab immuunsüsteemi ja annab energiat. Peale selle kaitseb see silmi ning parandab ajutegevust, samuti naha ja juuste tervist. Lisaks aitab muna hoiduda pühadel ülesöömisest, sest annab pika täiskõhutunde.