“Mõned aastad tagasi läksin endisest suhtest lahku, otsisin end veidi, reisisin ja nüüd tunnen end kindlalt, kahe jalaga maa peal ja oleksin nüüd nõus jälle kellelegi pühenduma. Tunnen päriselt, et olen suhteks valmis. Aga mida pole, see on suhtekaaslane!

Igasugune Tinder ja muud kohtinguäpid ei ole minu jaoks, see tundub vale — pigem peaks saatus oma lükke tegema. Sõbrannad aga väidavad, et teistmoodi on tänapäeval raske kaaslast leida, kõik kasutavat Tinderit või muid rakendusi. Paar sõbrannat on oma soovitustega eriti intensiivseks muutunud… Aga naljakas selle kõige juures on see, et nende mehed on tõelised tolbajoobid! Üks hullem kui teine… Mingid karvased lõngused, kes lihtsalt mängivad päev läbi arvutiga ja aina räägivad õlle kõrvale, kuidas nad oma firma püsti panevad ühel heal päeval! No see üks hea päev on juba kolm aastat tulemata.

Kahju sõbrannadest, kes on sellistesse kõrvuni armunud, (või kes teab, elavad äkki illusioonid) aga kui ma olen üritanud selgitada, et nende meestega neid küll helge tulevik ees ei oota, olen saanud ainult nähvata, et ma olevat kade. Kui ma nii hea meestetundja olen, miks mul siis endal küll meest ei ole!?

Ma nüüd ei teagi. Tahaks lugeda kellegi kogemust, kes on hiljuti endale toreda kaaslase leidnud, aga see pole juhtunud Tinderi või mõne muu äppi vahendusel…”

Lugejad, rääkige kommentaarides oma toredaid tutvumislugusid! Anname sellele naisele lootust!