Kommenteerib Kaisa Viljar, arst-resident dermatoloogia erialal:

Mis vanuses hakkab meie näonahk vananema? Mis vanuses ilmuvad esimesed vananemismärgid?

Naha vananemist mõjutavad mitmed tegurid. Tinglikult saab naha vananemise põhjused jaotada kaheks: sisemised ja välised põhjused. Sisemised ehk kronoloogilised põhjused on paljuski geneetiliselt determineeritud ja tingitud lihtsustatult öeldes bioloogilise kella tiksumisest.

Telomeerid ehk teatud DNA ahela piirkonnad eukarüootse raku kromosoomi kummaski otsas kaitsevad kromosoomi otsi kahjustuste eest. Aja möödudes väheneb iga rakujagunemise käigus DNA ahela pikkus kromosoomi otstest just telomeeride piirkonnast, et kahjustada ei saaks geenid. Seega on ka orgnismi vananemine otseselt seotud telomeeridega. Lisaks muutub ajapikku organismis veel muuhulgas ka hormonaalne tasakaal, mis mõjutab otseselt naha kvaliteeti ja väljanägemist. Aastate jooksul tekib ka näostruktuuride muutus tingituna luumassi vähenemisest ja rasvkoe ümber jaotumisest.

Väliste põhjustena annavad naha vananemisesse panuse näiteks UV-kiirgus, suitsetamine, pidev stress, õhusaaste ja kehvad toiduvalikud.

Esimeste märgatavate vananemisilmingute ilmnemine näonahale sõltub paljuski elustiilist ja meie igapäevastest valikutest. Üldistatuna võib öelda, et enamasti ilmnevad esimesed täheldatavad muutused näonahal 30-dates eluaastates, ent olulise panuse oma naha nooruslikkuse säilitamisesse saab anda juba pikalt enne seda.

Mida pidada silmas näohoolduse puhul, et ennetada enneagset vananemist?

Tasub meeles pidada, et ilu algab ennekõike seestpoolt ehk oluline roll vananemisprotsesside aeglustamiseks on meie igapäevastel valikutel. Suitsetamise vältimine, piisav kvaliteetne ööuni, ülemäärase stressi vältimine, päikesekaitse, piisaval hulgal vedeliku tarbimine ja antioksüdantide rikas tervislik toidulaud on siinkohal kriitilise tähtsusega.

Milliseid toimeaineid võiks sisaldada naha enneaegset vananemist ennetavad nahahooldustooted?

Välispidise näohoolduse puhul võib öelda, et kõige olulisem toode naha enneaegse vananemise takistamiseks on ikkagi päikesekaitse. UV-kiirguse toimel tekivad muuhulgas DNA-d kahjustavad hapniku vabad radikaalid ning väheneb kollageeni produktsioon nahas - selle tulemusena suureneb nii melanoomsete kui mittemelanoomsete nahakasvajate tekkerisk, nahale tekivad pigmendimuutused, nahk muutub tuhmiks ja lõtvub ning tekivad väljendunud kortsujooned.

Samas ei tasu terve ja särava naha säilitamiseks alahinnata ka regulaarset naha puhastamist, niisutamist ja aktiivainetega turgutamist. Naha niisutamiseks on enamlevinud humektandid nahahooldustoodetes näiteks vee molekule siduv kehaomane aine hüaluroonhape, samuti uurea ja glütserool. Humektandid niisutavad naha pindmist kihti epidermist ja vähendavad seeläbi peente kortsujoonte väljanägemist. Niisutatud nahk on visuaalselt säravam ja pringim. Mitmed uuringud on näidanud, et naha nooruslikku väljanägemist mõjutavad soodsalt A-vitamiini derivaadid. Oksüdatiivset stressi aitavad vähendada teiste hulgas antioksüdandid nagu C- ja E-vitamiin. Pigmendimuutuste korral tasub nahahooldustoodetest otsida nahatooni ühtlustava toimega komponente nagu niatsiinamiid ja tiamidool.