Meedias on palju arutletud, missuguse hariduse suunas tulevased gümnaasiumilõpetajad oma pilgud peaksid pöörama. On välja toodud erialad, mis tagavad kindla karjääri ka aastate pärast. Küsitakse, kuidas suunata abituriente valima Eestile vajalikke erialasid. Reastatakse erialasid, mida valides ootab helge tulevik ja suur palk.

Paljud kiidavad, et õige valik on ainult eriala, mis toob tulevikus kaasa suure palganumbri ja need, kes valivad end huvitava eriala, mis ei pruugi "ära tasuda", on valel teel. Kuna elame info ja teaduse kõrgajastul, on eriti hinnas sellega seotud erialad ning kui head palka tahta, siis sotsiaalteadustest tuleks kauge kaarega mööda minna.

Mind paneb muretsema laialt levinud arvamus, et riigile on vaja vaid reaalteadusi õppivaid noori. Väidetavalt pole mõtet minna õppima eriala, mis ei ole kuidagi seotud reaalteadustega. Ma ei nõustu selle väitega, sest ükski Eestis tehtud uuring ei kinnita reaalainete suuremat tasuvust või paremaid võimalusi töökoha leidmisel.

Seevastu näitab Tartu teadlaste uuring, et Eestis teenivad sotsiaalteadusi õppinud inimesed enam kui loodusteadlased. Vaatamata populaarsele müüdile reaalainete, tehnika ja insenerielukutse väljavaadetest, saavad vähemalt Eestis sotsiaalteaduste lõpetajad kõrgemat palka.

Bakalaureusekraadi omandamise järel tööle minnes saavad reaalainete õppijad kõrgemat palka kui sotsiaalteaduste lõpetajad. Magistri- ja doktorikraadi omandamise järel on sotsiaalteadusi õppinu tulu aga keskmiselt veerandi võrra reaalala viljelevast inimesest suurem.

Leian, et on tähtis valida eriala, mille vastu on huvi ja mis sobib hästi kokku minu olemasolevate oskuste ning kogemustega. Kindlasti peaksin erialavalikul arvestama ka oma iseloomu ja isiklikke väärtushoiakutega. Ma ei usu, et soovime riiki, kus on keskpärased või lihtsalt kehvad teadlased ja insenerid. Olen kindel, et riik, kus inimesed õpivad erialasid, milles nad kõige osavamad ja õnnelikumad on, ei ole õhuke riik.

Mõistan, et riigi tulevik, palk ja äraelamine on olulised. Ükski riik pole jätkusuutlik, kui puuduvad insenerid, IT-spetsid ja puusepad. Olen kindel, et õigus teha ka valesid valikuid on ainult valijal endal, sest need valikud mõjutavad eelkõige tema enda elu.

Enda sisetunnet kuulates tehtud otsus on sageli siiski õige ja isegi kui pole, siis on alati võimalik seda muuta. Elame demokraatlikus ühiskonnas, seega peaks meil olema õigus ise oma elu üle otsustada ja valikuid teha. Samas on abituriendi jaoks otsus, kes temast tulevikus saab, üks tähtsamaid elu jooksul.

Meediapoolne surve teha poliitiliselt õigeid valikuid on tugev. Sotsiaalne toetus kuulub kahtlematult inseneeria ja reaalaineid õppivatele üliõpilastele. Seda kinnitab ka võrdlev uuring, mis viidi läbi 2011. aasta sügisel Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Tehnikakõrgkooli, Eesti Maaülikooli ehitusinseneri erialade ja sotsiaal- või humanitaarerialade tudengite seas Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis.

Pole lihtne ega populaarne minna ühiskonna soosingutega vastuollu, kuid hoolimata meedia survest, julgen otsida vastuseid hoopis enda seest. Vaatan ehk hoopis, kes ja kus ma olen praeguses hetkes? Julgen valida eriala, mis ei ole ühiskonna arvates tasuv, perspetiivikas ega populaarne. Võtan vastutuse ja jätan julgelt selle otsuse ainult iseenda teha. Kas suudan end ette kujutada sel erialal töötamas? Jah, ma suudan.