Allergia raseduse ajal

Allergia ei ilmu raseduse ajal tühjusest. Kui see ilmneb, siis on naise organismis juba ammu olemas olnud selleks soodumus; tavaliselt selgub vestluses arstiga, et kunagi, võibolla lapsepõlves, olid tulevasel emal mõningad allergianähud, mis aja jooksul kadusid.

Et organismi kõikvõimalike rünnakute eest kaitsta, peab immuunsüsteem välja töötama antikehi, mis kaitsevad meid ohtlike “külaliste” eest. Allergia on immuunsüsteemi ebanormaalne reaktsioon võõrkehade sissetungile. Kaotanud juhtimise, ületab süsteem oma volitused ning hakkab reageerima kahjututele ainetele nii, nagu need oleksid ohtlikud.

Millega võib tulevane ema kokku puutuda?

1. Tugev, peaaegu pidev nohu. Arstid nimetavad seda rasedate riniidiks. See tekib raseduse ajal ning kaob pärast lapse sündi. Õnneks pole nohu alati allergiaga seotud, sagedamini võib selle põhjuseks saada organismi hormonaalsed muutused.

2. Ekseem ja atoopiline dermatiit. Mitmesuguses suuruses kestendavad laigud võivad tekkida labakätele, küünarnukilohkudesse, kaelale ja põlveõndlatesse, väikesed tursed aga igale poole. Tavaliselt on nende tekke põhjustajateks kosmeetilised vahendid, pesupulber, pesukonditsioneerid, haagid, kinnised, odavad ehted, värvained, tint, liim jms.

3. Nõgestõbi. Villidest koosnev sügelev lööve võib ilmuda igale poole üle kogu keha. Tavaliselt kutsuvad selle esile toiduallergeenid (munad, kala, pähklid, puuviljad), “vaenlased õhust” (õietolm, vill, tolm), ravimid (penitsiliinid, hormoonpreparaadid), putukate hammustused (mesilased, herilased) või kroonilised põletikud (ravimata hambad, suulae- või mandlipõletik, neeruvaagna ja –koe bakteriaalne põletik)

4. Astmaatiline bronhiit annab endast teada köhahoogude ning raskendatud hingamisega. Haiguse tekitajaks võib olla õietolm, loomade karv, kodu-või kriiditolm, hallitus, toiduained, klaaskiud, tubakasuits, aerosoolid, külm õhk, udu, füüsiline koormus ning isegi tugev naer.

5. Toiduallergia. Peale selle, et tulevasel emal võivad alata probleemid seedetraktis (kõhuvalu, oksendamine, seedehäired), teatab vahel vastuvõtmatus teatud toiduainetele enesest kõige ootamatumal moel — tekivad hingamisraskused või sügelus ning nahatursed.

Mis põhjustab tavaliselt toiduallergiat?

1. Toiduained või nende koostisosad.

2. Üks allergia liik võib enesega kaasa tuua teise.

3. Sageli on omavahel seotud reaktsioonid puu- ja köögiviljadele ning õietolmule (on teada, et 50% inimestest, kellel on allergia õunapuu õietolmu vastu, ei saa süüa õunu).

4. Allergiat põhjustavad ka toidulisandid, seetõttu on mõttekas vältida mõningaid neist. Need on konservandid E220-227, E249-252, E210-219, antioksüdandid ning värvained.

5. Ravimiallergia. Probleemid võivad alata isegi vitamiinide kompleksidest, mida arstid sageli tulevastele emadele määravad — naise organism ei suuda mitte alati toime tulla suurendatud koormusega.

Mida teha?

Tulevaste emade ravi on keeruline ülesanne, sest need preparaadid, mida tavaliselt kasutatakse, võivad olla naistele nende seisukorras ohtlikud (eriti esimesel trimestril). Õnneks on avanenud võimalus määrata beebiootel naistele taimseid, mitte keemilisi preparaate.

Kelle poole pöörduda? Lapse jaoks mitte liiga ohtliku allergiaga võib toime tulla naise raviarst. Vajadusel suunab ta tulevase ema eriuuringutele.

NB! Kõige agressiivsemad marjad ja puuviljad on õunad, pirnid, kirsid, aprikoosid, virsikud, kiivid; pähklitest — kreeka pähklid, maapähklid, kastanid, mandlid; köögiviljadest — spinat, tomat, petersell, seller. Tuleb ette ka allergiat kaladele, krabidele, vähkidele, krevettidele ja munadele.

NB! Tulevasi emasid külastab ka tavaline allergiline riniit. Sellel on kaks liiki: hooajaline, st on seotud taimede õitsemisega ning aastaringne (selle kutsuvad reeglina esile kodused allergeenid: lestad ja hallitus). Kui hooajalise riniidi omanikel võib õnnestuda seda vältida (rasedus ei satu ehk õitsemise ajale), siis nende saatus, kes koduallergeenidele reageerivad, on oluliselt kurvem.