ARVAMUS | Praeguste reeglite juures on kohustuslik matemaatika riigieksam pentsik

 (39)
Mida arvad sina?
ARVAMUS | Praeguste reeglite juures on kohustuslik matemaatika riigieksam pentsik
Foto: Ilmar Saabas

Igal kevadel lõpetavad tuhanded inimesed gümnaasiumi. Neil on värskelt selja taga riigieksamid - eesti keel, inglise keel ja matemaatika. Tehtud on ka koolieksam ja uurimistöö. On see aga vajalik, et kõik peavad sooritama matemaatika riigieksami? Eriti kui lävendiks on kõigest üks punkt.

Matemaatika riigieksam ei peaks olema kohustuslik. Matemaatika on vajalik aine ja ma ei väida, et seda poleks tarvis õppida. See arendab üldist loogilist mõtlemist. Arusaamatuks jääb, miks on matemaatika riigieksam kõigile kohustuslik. Vähemasti praeguste reeglitega, kui riigieksami läbimiseks on vajalik vaid üks punkt. Väidan, et keda matemaatika ei huvita, teeb selle eksami lihtsalt sellepärast ära, et ta peab. Kohustus ei pane inimest aga selleks eksamiks eraldi õppima, kui ta teab, et ta saab läbi vaid ühe punktiga. Omamoodi on see ka aja raiskamine, sest hulk inimesi peab kulutama enda aega eksamitööde hindamisele. Kui eksamitöödest moodustavad mingi osa aga tööd, mille on inimesed pelgalt kohustusest üle jala ära teinud, siis võiks seda nimetada ressursi raiskamiseks.

Parem alternatiiv oleks, et eesti keele riigieksam on kohustuslik ja ülejäänud eksamid saab koolilõpetaja valida ise. Nii saaks tõsta ka punktisummat, mida on vaja, et eksami saaks lugeda sooritatuks. Selleks summaks võiks olla näiteks 50 punkti 100st. See võib esmapilgul tunduda mõnedele küll liialt karm, ent samas motiveerib see inimest rohkem pingutama, sest eksamid sai ta valida ise. Näiteks arstiteadusest huvitatud inimene võib sooritada eksami keemias ja bioloogis, kuid ajaloost huvituv inimene otsustab ajaloo ja ühiskonnaõpetuse kasuks.

Seotud lood:

Praegune olukord tundub aga pentsik. Igaüks peab sooritama matemaatika riigieksami, kuid läbi saab ühe punktiga. Kui mõte oleks motiveerida inimesi rohkem matemaatikat õppima - mis poleks sugugi paha idee -, siis võiks lävend olla ühe punkti asemel kas või 30 punkti. See näitaks juba midagigi. Inimene, kellel pole aga mingit plaani minna reaalteaduslikku eriala õppima, ei hakkagi selle eksamitulemuse pärast pingutama, sest ülikool ei pruugi matemaatika eksami tulemust arvestadagi. Näiteks kui tahad minna Tartu Ülikooli psühholoogiat või riigiteaduseid õppima, pead sooritama akadeemilise testi ja erialakatse. Kui sind huvitab ajakirjandus ja kommunikatsioon, siis on olulised emakeele riigieksami tulemus, motivatsioonikiri ja erialakatse. Neid näiteid on veel. Kindlasti leiab ka mitmeid erialasid, mille puhul loeb matemaatika riigieksami tulemus.

Lõppude lõpuks on mõte aga selles, et kui eesmärk on kohustusliku matemaatika riigieksamiga panna inimesi rohkem matemaatikat õppima, siis tuleks tõsta ka lävendit. Vastasel juhul tuleks aga lasta inimestel ise valida, milliseid eksameid nad sooritada soovivad. See muudaks elu ka ülikoolide jaoks lihtsamaks.

Hea lugeja, mida arvad sina?