Austraalias tehtud uurimuses aga tõdetakse, et meie kõigi armastatud jõuluvana peaks kiiremas korras unustama kelgud-saanid ja kinnitama vööle sammulugeja.
Uurimus on muidugi naljaga pooleks koostatud, kuid tõetera on selleski.
Muide, eelmisel nädalal avaldas selle, Monashi ülikoolis ametis oleva Nathan Grillsi koostatud, lustaka uuringu ka British Medical Journal. Tõsi, oma jõulunumbris.

"Jõuluvana ei ole millegipärast omaks võtnud tänapäevaseid tervisliku eluviisi norme, vaid on jätkanud oma (aastasadu) harrastatud liikumatut eluviisi," kommenteerib Grills uurimust.

Grills leidi ka ühiseid jooni jõuluvana omaks pidavate maade ja ülekaaluliste laste vahel. Mehe sõnul kannab punakuubne ümarik selget sõnumit: ülekaalulisus tähendab rõõmsameelust ja head tuju. Nii teeb Grills uurimuse lõpuks ettepaneku, et jõuluvanale mõnedes riikides jäetavad küpsised asendatakse porganditega ja oma toidumoona ei peaks jõuluvana sööma üksi vaid jagama oma lemmikpõder Rudolfiga.

Kuid see pole sugugi kõik. Praegusel gripiohtlikul ajal on kõige enam muret tekitav asjaolu, et jõulutaat on sõna otseses mõttes ninapidi koos tuhandete pisikutega, tassides neid nii külast küll ja majast majja. Tahtmatult muidugi ja loomulikul heatujuliselt. Kui nüüd hetkeks mõtlema hakata, siis kaob pikemaks ajaks nii rahulik ööuni kui ja jõulune meeleolu.
Mida kostab kõige selle peale jõuluvana? "Tõesti, siinkohal on minulgi sõna sekka öelda. Kujutlege vaid, kuidas sajad nohuninad kallistavad taati, annavad põsele ehk musigi ja vajutavad oma näo habemesse. Kuid keegi pole mulle kunagi pakkunud kätepesuks võimalust või desinfitseerivaid salvrätte näo pühkimiseks..."

P.S. see lugu ei ole avaldatud jõulurõõmu rikkumiseks!