Dagmar Lamp: esmakohtingud, pimekohtingud ja kohtingusaidid — mida neist oodata?
Seetõttu on praegune eksperimendikorras seal leheküljel ringivaatamine ääretult huvitav sotsiaalne eksperiment. Kõigepealt olen ma teada saanud, et inimestel jääb sageli vajaka originaalsusest, kui nad oma profiilile pilte hakkavad valima. Kirjutasin sellest pikemalt oma blogis (link on siin).
Teiseks olen ma avastanud, et keskmise deitimissaidi kasutaja kirjaoskus on üllatavalt kesine. Ma nagu olen kursis küll, et kusagil on inimesed, kes ei tea, kuidas käivad tühikud kirjavahemärkide ümber, või kuidas käivad kirjavahemärgid sõnade ümber ja vahele, või kes ei tea, kuidas kirjutada kokku ja lahku, või kellel on grammatikaga probleeme — isegi minu eesti keele õppejõud, kellel on eesti keeles doktorikraad, ütles just loengus, et peab samamoodi end aeg-ajalt kontrollima. See juba see kirjakeel on, eks ole.
Aga mind üllatas just tõsiasi, et väga suur osa lihtsalt ei oskagi kirjutada. Sait ise on kontaktivõtmiseks päris kavalalt üles ehitatud, ta “söödab” sulle aina uusi variante ette ja annab ka hea ettekäände huvitava inimesega kontaktivõtmiseks. Mis tähendab, et ära jääb selline vaevaline osa nagu iseenda kirja teel võhivõõrale tutvustada püüdmine. See on ehk põnev esimesel, teisel ja kolmandalgi korral, aga igaüks, kes on kauem kui kuu aega näiteks tööd otsinud, teab, KUI frustreeriv on kirjutada tuhandendat motivatsioonikirja, mis peaks JUST SIND tööandjale maha müüma. Esimeste kirjadega potentsiaalsele kohtingukaaslasele on täpselt sama lugu.
Ja nii kurb kui see ka pole, enamik neist avalausetest on… igavad. Ja kui nad on veel kehvas või olematus kirjakeeles, siis läheb meel suisa mustaks. Ning kõige rohkem ajab mind närvi see, et MA ISE kõlan nendele kirjadele vastates nagu imbetsill. Sest milleks pingutada kauni kirjakesega, kui ilmselgelt pole djuud viitsinud ise ka ju eriti vaeva näha. Tulemus? Kaks idikat üritavad omavahel kuidagi suhtlema hakata. Üldiselt feilivad.
Aga kui juba on kord jõutud ikkagi selle peene asjani nagu esimene kohting, siis hakkavad samamoodi juhtuma kummalised asjad. Räägin nüüd üldistades enda ja sõbrannade kogemuste põhjal ning arvestage seejuures, et meie kellegi eesmärk pole portaalist ARMASTUST leida, ikka uusi lahedaid tutvusi, võivad ka olla täitsa ebaseksuaalset sorti.
Mulle paistab, et on kolme sorti esimesi (pime)kohtinguid. Esimene ja kõige malbem on selline viks ja viisakas dinner and drinks. Sa ei löö end üleliia üles, kohtute siis, kui väljas on veel valge ning ajate viisakalt small talki. Kõige ohutum viis inimest näost näkku näha, samas pole kummalgi poolel erilisi ootusi, mis võtab ka pinge maha.
Plussid: saab kõhu täis, tutvud uue inimesega ja kui ta ei osutu väga toredaks, pole ka suurt midagi lahti. Lahkumisel surute viisakalt kätt ja lubate helistada. Kumbki ei täpsusta, kas teineteisele…
Miinused: kuna ootused on pea täiesti maas, siis ei ole ka sul endal võimalik just üleliia kedagi endast vaimustuma panna ja sa saad end näidata vaid ühest küljest. Sellest, mis on viks ja viisakas. Aga võib juhtuda, et su “viks ja viisakas” külg on vaid 10% sinust… ehk siis lõppeks ei pruugi sa endast edasi anda adekvaatset pilti… NB! Sama ka vastupidi!
Teist tüüpi kohtingul lähete te kuhugi, millel on natuke rohkem iseloomu kui restoran. Käite näiteks kinos või teete mingit aktiviteeti, mis ühele poolele meelepärane ja teisele ehk võõras. Ootused on natuke suuremad, eriti kui su uus sõber kutsub sind näiteks teatrisse “oma lemmiketendusele!” ja lõpuks selgub, et sa vihkad täiega kõike, alates näitlejatest lõpetades selle lollaka valgustajaga, kes sulle terve aja prožektorist otse silma laskis.
Plussid: palju lahedam viis omavahel suhelda, lisaks ei pea üleliia pingutama, et vestlusteemasid välja mõelda — alati saab rääkida parasjagu käsilolevast tegevusest. Lisaks õpid kaaslast tundma “tema loomulikus keskkonnas” ehk siis näed, mis talle meeldib, mitte ei pea kuulama päheõpitud small talki viisakaid vastuseid.
Miinused: kui sina oled see pool, kes on kuhugi kutsutud, on sul ikka mega awkward. Võib-olla sa riietud valesti? Võib-olla sa vihkad seda? Võib-olla oled lihtsalt koba? Või kardad kõrgust ja sind viiakse õhupalliga sõitma? Sama vastupidi, võib välja tulla, et su uus sõber ei naeragi stand-up comedy etendusel samade naljade peale. Aga vähemalt saate te selle kohe teada.
Kolmandat tüüpi kohting on see, kus sa viskad oma uue kaaslase kohe tundmatusse vette (või hüppad ise sinna). See erineb sellisest plaanitud tegevusest selle poolest, et harilikult on mängus ühe osapoole sõbrad ja/või palju alkoholi, mis tähendab, et võimalikud stsenaariumid, mis juhtuma hakkavad, on etteaimamatud. Näiteks võid sa kutsuda deidi kaasa sõbranna sünnipäevale või nõustud kuti ja tema sõpradega minema ööklubisse.
Plussid: palju alkoholi. Kui deit ei meeldi, võid vaikselt end kellegi tema sõbra külje alla nihverdada. Kui meeldib, siis palju õnne! Oled just saanud üsna adekvaatse pildi sellest, mis inimesega on tegu. Pealegi: ütle mulle, kes on su sõbrad ja ma ütlen sulle, kes oled sa ise…
Miinused: pea ees kellegi seltskonda sisse lennata võib olla kohutavalt hirmutav kogemus. Sind ümbritsevad järsku võõrad (ja võib-olla ülirämedad) naljad ja pead korraga suhtlema paljude võõraste inimestega lisaks oma deidile. Palju alkoholi.
Dagmar Lamp ehk Daki on blogija (http://daki.tahvel.info) ja (aja)kirjanik, kes kasvatab kodus kaheaastast tütart ja kaht kassi. Daki targutab Delfi Naistekas üle nädala kolmapäeviti.
