Dagmar Lamp: millal emad tegelikult seksivad?

 (60)
Dagmar Lamp: millal emad tegelikult seksivad?
Scanpix

Istusime ühel õhtul sõpradega köögilaua taga. Mu sõbrad on Naabrimees ja Naabrinaine, kellest viimane iseloomustas end täna nii: “Ma olen muidu väga viisakas ja positiivne inimene. See jääb ainult pideva ropendamise varju.” Naabrimees end tavaliselt kuidagi ei iseloomusta, aga tema iseloomustamiseks piisab sellest, kui öelda, et ta elab koos Naabrinaisega.

Igal juhul, istusime nende köögilaua taga ja kuidagi läks jutt seksile. Nagu ikka teinekord ette tuleb. Täpsemalt tõstatas Naabrinaine ühe väga olulise küsimuse: kuidas, kurat, kõik need naised, kes naisteajakirjade nõuandeid järgivad, TEGELIKULT seksivad?

Ja, tõepoolest, mida rohkem me sel teemal arutlesime, seda selgemaks sai, et meie vist elame mingis teises universumis.

Kujutlegem, kuidas näeb välja üks cosmolik õhtu

Tähendab, ma olen absoluutselt veendunud, et kõik ägedad naised, keda ma tunnen, on ka voodis totaalselt ägedad. Aga on väga raske ette kujutada, et keegi suudab tõsise näoga järgida cosmolikke nõuanded, mis reastatud pealkirja alla “Korralda oma kutile plahvatuslik õhtu!” Kuidas see täpselt välja näeb? Proovigem kujutleda.

Niisiis, on laupäeva õhtu, lapsed on magama pandud ja naine hiilib vannituppa. Mõni aeg kostub sealt ilget nahistamist, punnitamist, kiunatusi ja haledat vandumist ning siis astub tuppa ilmutus: naine on endale latekskorseti selga venitanud ning püüab nüüd, tõsist ilmet säilitades, seksikalt läbi köögi väänelda ja kuti juurde jõuda, kassi jalust ajades ja põrandal vedelevate mänguasjade vahel laveerides.

Seotud lood:

Ja siis? Mis edasi saab? Pöördugem nõuannete juurde. Näiteks: “Ka vahukoor võib olla seksikas! Kaasa see ja teised vallatud toiduained oma voodimängudesse!”

Olgu, jätkakem.

Naine jõuab voodi juurde, siis meenub talle, et pildi täiuslikuks saamiseks tuleks mängu võtta ka toiduained. “Vahukoor!” lajatab ta endale otsaette ning tormab tagasi kööki. Kapist vaatab vastu ainult pakivahukoor. Võib-olla hakkab ta seda kausis vahustama? Kes teab. Kutt igal juhul senikaua ilmselt ootab, kuni naine vahukoorega jõuab.

Ja mis nüüd edasi? Nüüd tuleks nagu… üksteist koorega kokku määrida? Ja siis seda teineteise kehadelt limpsida? Ehk ka midagi vallatut rääkida?

Seksikus ja enda seksikama tundmine ei ole enesestmõistetavad

Kuidas iganes see stseen ka edasi ei läheks, tundub see esiteks kohutavalt piinlik ja teiseks tohutult pingutatud. Võib-olla on viga minus ja Naabrinaises (Naabrimees enamasti selle vestluse ajal vaikis), aga selline punnitatud seksikus ei ole teps mitte seksikas. Ja ma olen täiesti veendunud (ja ka katse-eksituse meetodil tõestanud), et sellist punnitatud seksikust on ääretult raske tõsise näoga läbi viia. Ja kui see õnnestubki, siis on kogu aur läinud punnitamisse ning eesmärk — ise ka erutuda — jääb enamasti täitmata.

Tõsi, et kõik romantilised õhtud ei pea olema kohmetud ja ülalkirjeldatult ülepingutatud, kuid kui minu ellu sisenes uus mõõde — laps — siis avastasin ma, et seksikus ja enda seksikana tundmine ei ole midagi sugugi enesestmõistetavat ning ajakirjade stampnõuanded ei aita asjale kaasa. Oh, muidugi oli mul ka enne emaks saamist päevi, kus ma ei tundnud end oma kehas hästi või oli lihtsalt paha tuju, aga sellisel juhul sai probleemid lahendada alkoholi või kallima kaisus meelisklemisega, et meeleseisundit muuta.

Emarollist seksikiisu rolli ümber häälestuda on pea võimatu

Kui ma aga emaks sain, siis läks mul tükk aega, enne kui ma sain üle faktist, et keegi väike inimolend mu keha mõneks ajaks okupeeris. Sisuliselt pidin ma uuesti seksima õppima, sest esiteks nõudis harjumist juba see, et mu keha on läbi teinud õuduse nimega sünnitus. Teiseks avastasin üllatusega, et kuigi füüsilised armid paranevad, on emotsionaalselt väga raske emarollist seksikiisu rolli häälestuda. Täpsemalt — see on võimatu! Ema on minu jaoks lihtsalt niivõrd aseksuaalne roll, kuigi ma olen kuulnud teisi naisi õhkamas, et emaks olemine on ääretult loomulik ning ülim naiselikkuse vorm ja olemus.

Mina aga senimaani õpin, kuidas emaks olemisega harjuda ning kuidas sujuvalt erinevaid rolle — tavamina, töömina, loomemina, seksikas mina ja ema-mina — omavahel ühendada. See pole olnud sugugi kerge, aga see on olnud väga huvitav. Ja kohati hüsteeriliselt naljakas.

Ning õnneks on selgunud, et spontaanne seksikus on jätkuvalt olemas ning selleks ei peagi end latekskombinesooni venitama või vahukoorega mätserdama. Tuleb lihtsalt enda ja oma (uute) rollidega rahu teha.

Daki ehk Dagmar Lamp on vabakutseline ajakirjanik, blogija ja mitme raamatu autor. Ta kasvatab kodus abikaasat, üheksakuust tütart ja kaht kassi. Daki targutab Naistekas nüüd üle nädala kolmapäeviti!