Genitaalherpese põhjustajaks on herpesviiruse perekonna kaks liiget:

HSV-1
(Inimese lihtherpesviirus tüüp 1);

HSV-2
(Inimese lihtherpesviirus tüüp 2).

Genitaalherpest põhjustab peamiselt HSV-2. Genitaalherpes võib olla tingitud ka HSV-1 poolt, kuigi see viirustüüp põhjustab eelkõige infektsioone huultel (nn. külmavillid) ja limaskestadel.

Genitaalherpes esineb sageli. On riike, kus HSV-2 vastased antikehad on leitud iga viienda inimese verest. See ei tähenda aga sugugi, et nendes maades iga viies elanik põeks genitaalherpest. Uuringud näitavad, et umbes 80% nendest inimestest, kelle veres HSV-2 on positiivne, pole ise sellest vähimalgi määral teadlikud. Ja seda lihtsal põhjusel - genitaalherpes pole neil elu jooksul kordagi avaldunud. Dr. Flemingi andmetel ainult 9% HSV-2 seropositiivsetest indiviididest teavad ise, et neil on genitaalherpes.

Inimestel, kellel genitaalherpes on kord juba avaldunud, kipub see haigus teatud aja jooksul korduma. Kuid ka nendel juhtudel pole meeleheiteks põhjust, sest GH pole eluohtlik ja õige ravi korral toimub paranemine üsna kiiresti.

1. GENITAALHERPESE AVALDUMISVORMID

Kui nakatumine GH-sse on toimunud, siis on võimalikud haiguse kolm erinevat arengusuunda:
-GH avaldub ühekordselt esmase haigushoona (primaarne GH);
-GH hakkab lühema või pikema aja pärast korduma (retsidiveeruv GH);
-GH ei avaldu elu jooksul kordagi, kuigi vastav viirus on organismis olemas (asümptomaatiline GH);
-GH avaldub atüüpilisel kujul(atüüpiline GH);
- Probleemiks nii patsiendi kui ka arsti jaoks on sageli korduv GH.

2. GENITAALHERPESE DIAGNOOSIMINE

GH diagnoosimiseks kasutatakse järgmisi uuringumeetodeid:
-viiruse isoleerimine (külvi meetod);
-HSV DNA määramine (PCR);
-seroloogilised meetodid:
-mitte tüübi-spetsiifilised (CF, EIA)
-tüübi-spetsiifilised (Western blot) - alles viimasel ajal maailmas kommertsiaalselt kättesaadvad.

GH diagnoosimine võib esmapilgul tunduda küll lihtsana, kuid tegelikult pole seda mitte kaugeltki, kuna:
-GH on kerge üle diagnoosida;
-GH on kerge mitte diagnoosida (asümptomaatiline GH, atüüpiline GH, koos süüfilisega esinev GH);
-GH on kerge valesti diagnoosida (koos teiste infektsioonidega esinav GH-näiteks kandidoos).

3. GENITAALHERPESE KLIINIK

Enamasti kulgeb herpesviiruse infektsioon nähtavate ja tuntavate haigustunnusteta. Kui haigustunnused siiski esinevad, on need reeglina kergesti äratuntavad. GH korral tekivad suguelunditele valulikud villid ja haavandid. Tavaliselt kaasneb lisaks väga valulikele limaskesta- ja nahanähtudele ka üldine nõrkus, palavik, peavalu, halb enesetunne ja lihasvalud. Haige inimene võib nakatada sellesse haigusesse ka oma seksuaalpartneri.

Primaarse genitaalherpese sümptomid on tavaliselt raskema kuluga ja kestavad kauem, kuna see on esimene kord, mil inimese immuunsüsteemil tuleb võidelda HSV-1 või HSV-2 vastu. Esimene episood võib kesta isegi kolm kuni neli nädalat ning villid võivad selle aja jooksul tekkida mitu korda. Tüüpiliselt esinevad esmase episoodi ajal ka gripitaolised sümptomid, sealhulgas palavik, lümfisõlmede suurenemine ja väsimus.

Retsidiivide ajal on haigusnähud enamasti kergemad kui esmase episoodi ajal. Villid on üldiselt väiksemad, neid on vähem ja nad püsivad lühemat aega. Valu ja gripilaadseid sümptomeid esineb harvem kui primaarse genitaalherpese puhul.

4. GENITAALHERPESE RAVI

Nagu ka paljude teiste viirushaiguste puhul, ei ole meditsiin võimeline juba olemasolevat nakkust välja ravima. Siiski pole patsiendil vaja vaevelda, kuna on olemas herpesviiruse vastu toimivad ravimid, mille kasutamine aitab leevendada vaevusi ja lühendada haigushoo kestvust. Herpesviiruse vastane ravi on äärmiselt oluline vastsündinute jaoks, sest sünnituse ajal saadud nakkus võib neile olla surmav. Samuti võidavad elukvaliteedis oskusliku ravi korral need inimesed, kes on hädas sagedasti korduvate haigushoogudega.

5. GENITAALHERPESE SEOTUD TEADUSUURINGUD EESTIS

GH-ega seonduvaid uuringuid on Eestis siiani väga vähe läbi viidud. Paari aasta tagune uuring rasedatel Tallinnas näitas, et HSV-2 vastased antikehad olid veres 13% uuritavatest. Sellest aastast alates on Eesti arstidel ja patsientidel võimalik osaleda ulatuslikus rahvusvahelises uuringus, mis püüab selgitada, kas viiruse vastane ravim aitab vähendada nakkuse ülekannet haigelt inimeselt tervele. Uuringus saavad osaleda paarid(naine ja mees alates 18. eluaastast), kus üks partneritest põeb genitaalherpest ja teine on terve. Seni on nimetatud uuringuga erinevatest riikidest üle kogu maailma liitunud juba umbes 1500 paari. Lisaks sellele, et inimesed saavad põhjaliku uuringu ja informatsiooni neil esineva haiguse suhtes, on osalejatel võimalus saada tasuta supressioonravi 12 kuu jooksul. Eestis toimuvad nimetatud uuringud kahes keskuses - Tartu Ülikooli Nahahaiguste Kliinikus ja Tallinna Magdaleena Haiglas. Uuringust huvitatutel palume ühendust võtta kas dr. Kersti Kivimägi´ga (Magdaleena Haigla, telefonil 697 31 39) või dr. Airi Põder´iga (Tartu Ülikooli Nahahaiguste Kliinik, telefonil 050-58949 ajavahemikus 12.00-14.00. ).