Kardan meeletult hambaarsti — kas narkoos on lahendus?
Viimasest (traumeerivast) hambaarstikülastusest on möödunud aastaid ning olen kindel, et hambaauke, mis ravi vajaksid, on piisavalt. Minu mureks on aga paaniline hirm hambaarstide ees, või siis pigem foobia, mis ulatub lapsepõlve (olen ise 24). Ainuüksi hambaarsti kabinetti sisendes tunnen, kuidas paanika mu üle võimust võtab, rääkimata puuri jms häälest. Sooviksin teada, mida kujutab endast hambaravi narkoosis? On see protseduur liiga ekstreemne ning traumeeriv organismile või leidub teisi meetodeid, kuidas hambaid valutult ravida?
Lisaks hambaaukude ravile oleks mul vaja ka puseriti hammaste korrigeerimist, kuid selle probleemiga tegeletakse ainult sel juhul kui hambad on korras, või ma eksin?
VASTUS:
Usaldage oma arsti. Sellise kartuse leevendamisel on väga olulisel kohal hea ja usalduslik arsti-patsiendi suhe. Rääkige arstile oma kartusest ja arst seletab teile lahti protseduurid, mida teil vaja on, ning ütleb, kas on üldse põhjust valu või ebamugavust karta. Tänapäevane hambaravi juhindub valutu ravi põhimõtetest ning tänapäevaste kohalike tuimestusvahenditega ei tohiks hambaravi reeglina valus olla. Mõnede protseduuride puhul võib tunda vaid väikest ebamugavust, ent mitte otseselt valu. Isegi tuimestussüstist tulenevaid ebamugavusi saab vähendada eelnevalt tuimestusgeeli kasutades. Ja kui valu ei pea kartma, siis ju polegi, mille pärast muretseda!
Narkoosi nagu ka kõigi muude meditsiiniliste protseduuride puhul kehtib reegel, et protseduuri teostatakse, kui sellest saadav kasu ületab protseduuriga kaasnevad riskid. Tavaolukorras ei ole narkoos hambaraviks vajalik. Narkoos võib vahel olla näidustatud laste hambaravis, kui ilma narkoosita ravimine osutub võimatuks ja lagunevad hambad kujutavad ohtu lapse tervisele. Narkoos võib olla näidustatud ka suuremate suukirurgiliste protseduuride puhul. Kui aga hirm on tõesti nii suur, siis soovitan taaskord oma arstiga nõu pidada ning arst oskab hinnata, kuivõrd narkoos põhjendatud oleks.
Puseriti hammaste asendi korrigeerimise ehk ortodontilise raviga alustatakse tõesti alles siis, kui hambahaigused on ravitud.
dr Reet Pallase,
Kliinik 32
