VASTUS:

Kaaries on üks levinumaid nakkushaigusi maailmas, mis tähendab seda, et suur osa inimkonnast on kaariest tekitavate bakteritega nakatunud.

Põhimõtteliselt on täiesti võimalik saada oma elukaaslaselt kaaries, ent õige dieedi ja hügieeni koosmõjul ei pruugi Teil hambaauke tekkida. Hambaaugu kujunemiseks või hammaste lagunemiseks ei piisa ainult kaariesetekitaja olemasolust suus. Augu tekkeks läheb vaja soodsaid tingimusi — aega, bakterite toiduks sobilikke süsivesikuid, madalat sülje puhverdusvõimet ning hamba asendist, struktuurist või kujust tulenevaid soodsaid faktoreid. Hambaaugu kujunemine on dünaamiline protsess — demineralisatsiooni episoodid vahelduvad remineralisatsiooniprotsessidega. Piltlikult öeldes toimub võistlus patoloogiliste faktorite (bakterid ja süsivesikud) ja kaitsvate faktorite (sülg, kaltsium, fosfaadid, fluoriidid) vahel. Kui ülekaalus on remineralisatsiooniprotsessid ehk kaitsvad faktorid, siis on hambaaugu teke vähetõenäoline.

Seda, et kaaries on nakkushaigus, on eriti oluline meeles pidada imiku ja väikelapse suuhügieeni juures. Kaariesetekitajatega nakatumine toimub tavaliselt üsna varajases lapseeas ning enamasti on lapse nakatajaks ema. Kaariesetekitajad võivad teisele inimesele üle kanduda otse (nt suudlusega) või kaudselt (nt kontamineeritud esemete kaudu — lusika jagamine). Kindlasti tuleb jälgida, et lutti puhastades vanem seda oma suust läbi ei tõmbaks, vaid kastaks läbi puhtast veest, samuti ei tohi lapsega jagada lusikat jne. Nii välditakse mikroobide transporti vanematelt lapsele.

Hambaaukude tekkimise ennetamiseks on soovitatav:

  • pesta hambaid fluori sisaldava hambapastaga 2 korda päevas vähemalt 3 minutit,
  • kasutada regulaarselt 1 kord päevas hambaniiti,
  • vältida liigset näksimist ja suhkrut sisaldavate jookide joomist,
  • närida peale igat toidukorda suhkruvaba närimiskummi (soovitavalt Xylitoliga),
  • külastada regulaarselt 1-2 korda aastas oma hambaarsti.

dr Kristin Mitt, raviarst
Kliinik 32