Kas suudad kujutada ette elu ilma täpset kellaaega teadmata?


Kas suudad kujutada ette elu ilma täpset kellaaega teadmata?
Erakogu

Tänapäeva maailmas on kõigil pidevalt kiire ja kunagi ei ole meil piisavalt aega. Kuidas aga ette kujutada elu ilma käe-, seina-, äratus- või taskukellata? Või teadsid Sa kellast, mis ei näita ei tunde, minuteid ega sekundeid vaid seda, kas tegu on päeva esimese või teise poolega?

Esimesed ajamõõtjad

Sajandite jooksul on teadlased pidevalt otsinud võimalusi, kuidas aega täpselt mõõta. Kõige esimesena hakati aega arvama päikese liikumise abil. Esimesed kellad olid täiesti ebatäpsed ning selleks, et jõuda tänapäeva kella tekkeni kulus tohutult aega ning tehnoloogilist arengut. Räägime viiest peamist tüüpi kelladest, mis ei ole jagatud rühmadesse mitte välimuse vaid kasutusviisi järgi. Kuigi mitte kõiki neist ei kasuta me igapäevaselt, samas on kõikidel oma tähtis osa praeguse tehnoloogia arengule.

Päikesekell

Päikesekell loodi selleks, et jaotada päev väiksemateks osadeks. Esimene päikesekell võeti kasutusele 3500 eKr ning see oli esimene viis aja arvestamiseks. Päikesekell koosneb numbrilauast ja kaldu asetatud vardast, mille vari liigub ümber numbrilaua. Päikesevalguse korral heidab varras kindla pikkusega varju. Nii on võimalik päikesepaiste korral vastav päevatund kindlaks teha.

Veekell

Veekell võeti kasutusele Vana-Kreekas 325 eKr. Vesi valati kõrgesse kitsasse anumasse, mille põhjas oli eriline avaus. Veekellasid tuli pidevalt veega täita, kuid see-eest sai neid kasutada vastupidiselt päikesekellale ka halva ilmaga. Hoolimata sellest, et veekell ei olnud kuigi täpne, oli see 20. sajandi keskel veel kasutuses nii Põhja-Aafrikas kui Lähis-Idas.

Seotud lood:

Mehaaniline kell

Kuigi arvatakse, et mehaanilise kella leiutajaks on Galileo Galilei, oli leiutajaks hoopis üks Hollandi teadlane. Galileo lõi küll kontseptsiooni, kuid päriselt valmis esimene mehaaniline kell alles pärast tema surma. Mehaaniline kell on küll väiksema täpsusega, kui praegu kasutusel olevad ajanäitajad, kuid sellest hoolimata oli kella kui seadme areng märkimisväärne.

Kvartskell

Kvartskellad on tänapäeval kindlasti ühed populaarsemad kellaliigid. Kvartskell mõõdab aega kvartsresonaatori stabiilse võnkesageduse alusel. Kõik osuti- ja numbernäiduga käe-, laua-, äratus- ja seinakellad on enamasti kvartskellad. Seda tüüpi kelladel on harilikult LCD-ekraan. Kvartskella käiguviga on harilikult väiksem kui üks sekund ööpäevas, mistõttu võib öelda, et kvartskellad on tunduvalt täpsemad kui selle mehaanilised eelkäijad.

Aatomkellad

Aatom- ehk kvantkell on kõige täpsem kell, mis toimib kvantsüsteemides toimuvatel püsiva sagedusega elektromagnetvõnkumistel. Loodud on ka rahvusvaheline aatomiaeg, mis saadakse maailma eri paigus asuvate instituutide aatomkelladelt. Iga elektroonilise seadme aeg on määratud maailma aatomkellade järgi. Aatomkella tööpõhimõtte töötas välja Ameerika Ühendriikide füüsik Isidor Isaac Rabi.

Päikese- ja veekellad ei olnud kuigi usaldusväärsed ajaallikad. Tänasel päeval ei kujutaks me ettegi, kuidas ilma ajaarvamiseta hakkama saada. Veel vähem kujutame me ette elu kellaga, mis näitab meile aega vaid päikesevalguse abil. Mehaanilise kella kasutusele võtmisega toimus inimkonna arengus tohutult suur samm. Nüüd kanname me kõikjal kaasas erinevaid seadmed, mis meile täpset aega näitavad, kujutamata elu ilma täpse kellaajata ettegi.