Klatšimoor anub: päästke Eestimaa edevate ja rumalate eratreenerite käest!
Vahepeal ei julgenud ma isegi oma lemmikblogisid lahti teha, sest nagunii oleks sealt vastu vaadanud mõne eratreeneri uut jaburat programmi katsetava saleneja pilt. Ka iga teine kuulsus kekutab, et käib eratreeneri juures, ning viimastest on seetõttu omakorda suured seltskonnastaarid saanud — igal teisel peopildil edvistab oma naisfännide vahel mõni musklimägi.
Ükspäev sattusin peale suisa ennekuulmatule: tuntud blogija Mari-Leen Albers sai räigelt sõimata ühe taolise musklihunniku avalikul Facebooki seinal. Musklimees üritas võimalikult solvavaid sõnu otsides Albersile selgeks teha, et too on eluohtlikult paks ja tapab end õgimisega (tegelikult pani musklimees netist leitud foto põhjal Albersi kaalu hinnates mitmekümne kiloga puusse). Kohutavalt häiriv oli, et selle nn eratreeneri seinal leidus ohtralt kaasakiitjaid, kellest osa olid väidetavalt samuti eratreenerid.
Kui uusi kliente üritatakse hankida koolikiusajate kombel nõmetsedes, siis mul ei ole sõnu… Ahjaa, tuletame nüüd meelde, kes antud musklimägi ise on — endine kulturist, kes rikkus oma karjääri korduva dopingupruukimisega. Loogiline, et tal ei jäägi muud üle kui otsida üha uusi meeleheitest mõistuse kaotanud kaalulangetajaid, kellelt endale leivaraha välja pommida. Aga ma siiralt ei saa aru, millised inimesed usaldavad oma tervise selliste tüüpide kätte? Mida teab dopinguga vahele jäänud kulturist tervislikust toitumisest?
Salenemissaadetest vallandunud hullus
Eks eratreenereid ole muidugi igasuguseid, aga et nende hulgas on mõnigi taoline äpardunud ja dopingupatune ekskulturist, ei ole ju mingi saladus. Kuna neil reeglina kooliharidust napib ja päris sportlaste silmis on dopingupruukijal häbiplekk igaveseks küljes, ei ole neil rahateenimiseks ju muud võimalustki. Ja ma olen veendunud, et enamik eratreeneritest ei saaks ette näidata ühtegi pädevat kutsetunnistust. Ma ei tea, kust nad oma nii-öelda tarkused hankinud on, aga pakun huupi välja, et guugeldades.
Veel paar aastat tagasi ei teatud Eestis eratreeneritest suurt midagi, see näis olevat Hollywoodi staaride pärusmaa. Siis tulid paraku meilgi televisiooni ameerikalikud kaalusaated, mille eesmärgiks on pakkuda televaatajatele palju lõbu näidates pakse inimesi eratreeneri halastamatu piitsa all hüppamas-kargamas ja kaalust alla võtmas nagu lõhkitorgatud õhupall. Mida kiirem ja suurem kaalulangus, seda suurem reiting. Muide, nagu Ameerikaski, ei ole ma ka meie tele-eetris näinud ühtegi jätkusaadet, kus näidataks, mis on salenejatest saanud aasta või paar hiljem. Lugesin Ameerika meediast, et jätkusaateid ei saagi teha, sest enamik salenejatest võtab saatest lahkudes jälle juurde, ja enamasti topelt. Nende tervis on igaveseks rikutud. Eestiski on eratreenereid, kes on kuulsaks saanud just sellistes saadetes…
Tahtmata kõigi eratreenerite pädevust kahtluse alla seada (mõni üksik kindlasti ka teab, mida ta teeb), jooksevad mul silme eest läbi tuttavate ja ka avaliku elu tegelaste pildid, kes kõik on eputanud mõne tuntud eratreeneri juures kaalu langetamisega, aga tulemused ei ole kahjuks olnud püsivad. Ma ei hakka nimesid nimetama, iga seltskonnaeluga kursis olev inimene teab nagunii, keda mõtlen. Mis kiirelt läinud, tuleb veel kiiremini tagasi. Soovitaksin enne eratreeneri konksu otsa jäämist ära oodata, millised näevad nende tuntumad kliendid välja paari aasta pärast.
Salenejad, ärge higistage oma aju välja
Ning lõpetuseks paar sõna ka salenejatele. Mitte ainult kliente jahtivad eratreenerid ei ole need, keda pean manitsema madalamat profiili hoidma. Samamoodi ajavad mul närvi mustaks kõhnujad, kes ei suuda kaalu langetada teiste inimestega arvestades. Küllap on igaühel Facebooki sõbralistis taolisi tüüpe, kes tähistavad iga kaotatud kilokest uue täispikkuses selfie`iga vannitoapeegli ees. Okei, edevuse võib veel alla neelata — kui see endale imelik ega alandav ei tundu, andke aga minna. Küsimus on selles, mida te pildi alla kirjutate.
Eratreenerite taktitundetus on vist nakkav, sest nende “patsiendid” kipuvad omakorda oma sõpradele näpuga näitama: näe, mina suutsin kahe kuuga nelikümmend kilo maha võtta, võta nüüd ennast ka käsile, söö silo ja jookse endal liigesed paigast.
Tore, et see sinu peal toimib (ehkki mina olen taktitundeline ega nähva sulle: “Kui kauaks?”), aga ole hea, ära sunni end teistele peale. Sest vaadakem tõele näkku — salenejad ei oska oma joovastuses tihti enam pidama jääda, nn tervislikust toitumisest saab elu ainuke mõte ja kogu see tramburai hakkab meenutama kultuslikku usuliikumist. Teistele inimestele on sellise inimese seltskonnas viibimine tõeline kannatlikkuse tuleproov.
Salenejad, kui te ei taha kõigist vanadest sõpradest ilma jääda, meenutage vana head ütlemist: pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Kõik näevad niisamagi, et olete alla võtnud, seega pole mõtet trummi lõhki taguda.
