Saadad kutse ja jääd ootama, et ta su sõbrakutse vastu võtaks. Või vastupidi — avad oma Orkuti konto ja seal on sulle kutse kelleltki, ja tõesti meenubki… aa, see on see teise klassi klassivenna õde, vist. Ja valik on juba sinu, kas ta lisada oma sõbranimekirja või mitte. Seisad dilemma ees ja jätad ootele. Läheb mõni aeg mööda ja satute kokku mõnel üritusel, aga millegipärast ta sind ei tereta, justkui ei tunnekski. Seega on vastus olemas: internetiavarustes julgeb ja tahab ta su sõber olla, aga kui tänaval-peol vms kohtute, siis ei tee väljagi. Nii on lihtne otsusele jõuda, kas sa tahad teda enda sõbralisti.

Ausalt öeldes tekitavad sellised „sõbrakutsed“ kõhedust, sest mis siis ikkagi on sõprus ja kes on su sõber. Seda enam, et paljud suhtuvad sellesse kui boonuspunktide kogumisse: mida rohkem on sul "sõpru", seda lahedam oled. Asja teine külg võib aga olla hoopis proosalisem: jah, mul on palju sõpru, sest mulle meeldibki väga suhelda, ja pealegi — iial ei või teada, millal sul kedagi vaja võib minna. Seega, sukeldu mõnda sotsiaalvõrgustikku ja sul on sõpru kui murdu ja see on just meedium, kus saad ise dikteerida tempo — kui palju ja kellega suhtled. Enamasti jääb selline suhtlemine pinnapealseks.

Selles on muidugi sotsiaalvõrgustik tänuväärne, et just seal võid sattuda erinevate kanalite kaudu huvitavate tutvusteni: ühise tuttava, huviala või hoopis töö kaudu. Sul on võimalus teha n-ö eeltööd ja kombata, kas üldse on sobivust. Nii võib esialgu põgusast small-talk`ist kasvada välja eluaegne sõprussuhe.

Reaalses elus on aga oluliselt raskem tutvust sobitada ja seda ka hoida. Kui sulle astub tänaval keegi ligi ja ütleb siiralt, et sa tundud lahe olevat, siis tõenäoliselt mõõdad teda pikalt väga umbuskliku pilguga, nagu oleks tegu mingi perverdiga. Ometi olid võib-olla tal kõige paremad kavatsused — lootis sinuga siiralt tutvust teha ja ehk sõprussuhetki luua.

Tänapäeva kiire elutempo juures on raske leida aega kohtumaks sõpradega reaalselt, istuda kohvikusse maha ja nautida tundi-paari mõnusas seltskonnas. Jutud räägitaksegi ära interneti vahendusel. Kohtumine INIMESEGA annab siiski positiivse ja eheda muljelaengu, mida internetisuhtlus pakkuda ei suuda. Hinda oma sõpra… Leia sõbra jaoks aega ja käitu nii, et ka sõber sinu jaoks leiaks. Te mõlemad olete seda väärt.