Et ta veel tõepärasem tunduks, on Aki õõvatekitavalt usutavale välimusele ka isiksus külge poogitud.
Mais edestas Aki ägedas konkurentsis tosinkonda modelli ja filmistaari ning tõusis Maximi "Hot 100" kaanetüdrukuks.
Needsamad arvutigeeniused, kes tõid ta 100 miljoni dollarilise filmi jaoks digitaalselt ilmale, koorisid ta ajakirja jaoks bikiinide väele.
Hiljuti palkas Sony Music Latin America Webbie esinema Spice Girlsi tüüpi virtuaalses bändis.
Kõrgtehnoloogilised inimeste koopiad, enamikus naised- nutavad, hingeldavad, armastavad ning tujutsevad.
Palju sellest tegevusest luuakse nii, et reaalsetele näitlejatele seotakse keha külge pingpongipallid, mille liikumine fikseeritakse ja kantakse arvutisse.
Sünteesinimeste sündi ennustas juba paarikümne aasta eest ulmekirjanik William Gibson, kelle romaanis "Idoru" (Berkley Books, 1997) tegutseb arvutiga loodud hologramm, kellest saab jaapani poppiidol.
"Me võime peatselt avada televiisori teadmata, kas saatejuht on ehtne või võlts," ütles Niccol, "ja ausalt öeldes, meil on ükskõik."
Võtame näiteks Shik-Spice´i ja mitme Suurbritannia uudisteankru rohejuukselise sümbioosi Ananova, kes loeb internetileheküljel uudiseid ja ilmateadet www.ananova.com. Kõigest mõni nädal pärast läinudaastast debüüti külvasid Hollywoodi agendid ja plaadifirmad küber-beibe reaalsete esinemispakkumistega üle.
Mais tutvustab DreamWorks "Shreki" animeeritud kangelannat printsess Fionat.
Fiona sündis väga keerulise protsessi käigus, talle ehitati arvutis pealuu, mis kaeti digitaalselt näolihaste ja nahaga ning õpetati ümbrusele realistlikult reageerima. Isegi Fiona silmaterad reageerivad valgusele nagu päris-silmad. Nii ehtne naine võib vabalt TV-karjäärile suunduda.
Printsess Fiona on loodud arvutitehnoloogiaga, mida on ajakirjades juba mõnda aega kasutatud filmistaaride retusheerimiseks: naha puhastamiseks, jäsemete pikendamiseks, kilode ja aastate vähendamiseks.
"Arvestades seda, kui paljud tegelikud näitlejad lasevad end digitaalselt retusheerida, on reaalsuse piirid väga häguseks muutunud," ütles Niccols. "Me oleme jõudnud punkti, kus meie suutlikkus võltsi toota on ületanud võime seda tuvastada."
Publik soosib seda trendi, mängides kaasa hallutsinatsioonis, mille tegelaskujud on vaid Barbie küberneetilised teisikud.
Selle ilmekaks tõestuseks on tumedajuukseline väljamõeldud Vivian Livingston, kes elab aasta eest loodud vivianlives.com-is ja mille külastajad piiluvad lakkamatult ta riietekappi, loevad ta päevikut ning kasutavad ta tualetti.
Vivian reklaamib Dieseli teksaseid, Paul Mitchelli juuksevedelikku ja Le Sak kotte, mis kõik vedelevad tema virtuaalses New Yorgi korteris.
Ta on ka Next Model Managementi modellide nimekirjas ning hiljuti hankis agentuur Vivianile töö Nautica Jeansi kaupluste reklaamimiseks.
Digitaalsed tegelaskujud on nii tugevalt kaasaegsesse kultuuri sisse imbunud, et lihast ja luust näitlejad mängivad arvutis loodud kangelannasid, justkui omades neile omistatud üleloomulikke võimeid.
Seinu mööda roniv ja puude otsas hüppav Michelle Yeoh´le filmis "Tiiger ja draakon" ("Crouching Tiger, Hidden Dragon") või Angelina Jolie hüperaktiivse Lara Croftina "Tomb Raider´is".
Illusion 2K usub, et publiku jaoks pole reaalsusel ja illusioonidel vahet. Nad "kloonisid" hiljuti modell Tatiana Rossi ning ristisid ta küberkaksiku Adrenalinaks.
Kloon reklaamib vaheldumisi Rossiga internetis, trükipressis ja avalikkuse ees erinevaid tooteid.
Erinevalt tavalistest näitlejatest käituvad küberstaarid ootuspäraselt ning neid on odav ülal pidada, mis teeb nad turundusinimeste südamele iseäranis kalliks.
"Väljamõeldud tegelasi on võimalik kaitsta autoriõigusega ja intervjuu ajal on nad täiesti kontrollitavad, mis on veelgi toredam," kommenteeris James Twitchell, raamatu "AdCult U.S.A." (Columbia University Press, 1996) autor.
Küberruumi äärmine paindlikkus ärritab feministe.
"Virtuaalsed naised on postimüügi pruutide postmodernistlik ekvivalent," kurjustas Georgetowni ülikooli feminismiõpingute programmi juht Suzanna Walters.
"Nad on kohanevad olevused, kes on loodud naudingut pakkuma, mis on järjekordne näide naise esemestamisest," ütles ta.
Waltersi sõnul on see ideaal, mida tegelikud naised ei suuda järele teha.
Mullusel Veneetsia filmifestivalil näidatud Prantsuse IFC Filmi "Armunud Thomas", kus peategelane hülgas oma alati kättesaadava virtuaalse armukese ja vahetas ta lihast ja luust kallima vastu.
Hiljuti loobus ajakiri "W" plaanist luua oma esimene küberneetiline kaanepilditüdruk, kombineerides nelja modelli omadused.
"Võiks öelda, et ta oli liiga ideaalne," ütles ajakirja kunstiline direktor Edward Leida.
"Tal puudus nüanss, mis teeks ta unikaalseks."
loe veel virtuaalkangelastest
