Liis Kängsepp: Miks jõulud minus viha tekitavad?
Kas tõesti peaksime jõulude tähistamisel minema tagasi aega, mil meie igapäevaelust puudusid internet ja sisepõlemismootor ning mil eestlased elasid oma pudulojustega ühes ruumis? Või peaksime üldse loobuma jõulude tähistamisest, kuna osadele meie seast ei meeldi jõulureklaamid ja detsembrikuine tarbimisbuum?
Ega jõulud pole praegu ju ainus kommertsist läbiimbunud püha, sama hästi võiksime põlata lihavõtteid ja jaanipäeva. Või miks ma ei näe kommertsivastaseid üles tõusmas valentinipäeva paiku, mis jõudis Eestisse alles üsna hiljaaegu? Oma lasepõlvest ma küll ei mäleta, et Nõukogude Liidus oleks tähistatud sõbrapäeva, mil pead oma kallimale ja sõpradele andameid tassima või et jaanuaris-veebruaris oleks kaubandusvõrk olnud täis räigeid punaseid südameid.
On selge, et maailm areneb ja muutub ning koos sellega muutuvad paratamatult ka traditsioonid — nagu näiteks pühade tähistamine. Ma olen veendunud, et nii mõnegi kommertsialismi-saatana kohta moraliseerivaid jutlusi pidava inimese jõululaual on paljude erinevate toiduainetööstuste toodangut (millest osa pole kindlasti pärit Eestistki), nende jõulukuuse alla toovad päkapikud samamoodi poest ostetud kingitusi ja nende telerist tuleb täpselt see sama kommertslik jõuluprogramm, mis kõigil ülejäänutel.
Ausalt öeldes ei näe ma detsembrikuises tarbimisbuumis halba. Esiteks tõstab teistele kingituste tegemine tegelikult tuju. Isegi, kui kingituse otsimise protsess on vaevarikas. Seda suurem on rõõm, kui lõpuks midagi leiad!
Teiseks — te vaid mõelge, kui suurte summadega toetame me detsembris Eesti majandust. Mida rohkem raha viime kohalikku kaubandusvõrku, seda tõenäolisem on majandus- ja ilmselt ka palgakasv. Minu kingituseraha võib aidata mõnel müügimehel oma lapsele jõulukingitusi osta või ehk isegi mõnel kaupmehel tuleval aastal oma ettevõttesse investeerida.
Muidugi on absoluutselt häiriv, et ma pole juba umbes nädalakese saanud kohvi juua ühes oma lemmikkohvikus, kuna selle on vallutanud meeleheitel jõuluostlejad, hullunud pilgud silmis. Aga see on mööduv, jaanuarist on olukord kindlasti juba taas rahulik. Salamisi hoopis rõõmustan ettekandjate üle — loodetavasti pudeneb suures jõuluhulluses kundedelt ka rohkem jootraha kui tavaliselt.
Ja kommertsialismivastastele on mul pakkuda hea lahendus — ärge minge poodi, ärge lugege ajalehti, lülitage välja mobiiltelefon ja tõmmake televiisori ning arvutite toitejuhtmed seinast välja. Kui te veel kuuske ka tuppa ei too, ei pruugi arugi saada, et käes on kohutavad jõulupühad.
Ma alles hiljuti lugesin kusagilt, et kuivaineid ja konserve on keskmises majapidamises piisavalt, et pidada täielikule isolatsioonile vastu umbes nädal. Seega pole tarvis nädala jooksul isegi toidupoodi minna ja seitsme päeva pärast on jõulud juba läbi.
Kõigile jõululembidele soovin aga mõnusaid pühasid, vahvaid kingitusi kuuse alla ja punnis kõhtu!
