Maitsev tähestik: arbuusist õunani ehk tundmatuid fakte igapäevastest toiduainetest

 (7)
Maitsev tähestik: arbuusist õunani ehk tundmatuid fakte igapäevastest toiduainetest
Scanpix

Tundmatuid fakte tuntud toiduainetest ehk nimekiri, mis tutvustab sulle enam kui veerandsaja toiduaine toimet ja huvitavamaid kasutusviise.

Arbuus

Sobib suurepäraselt dieedipidajatele. Vaatamata vähesele kalorsusele (25 kcal 100 g kohta) täidab arbuus kõhtu ning loob täiskõhu tunde. Normaliseerib soolestiku tööd, soodustab kolesterooli ja šlakkide väljaviimist organismist ning omab diureetilist efekti. Arbuusis on südamele vajalikku kaaliumit, mis teiste diureetikute kasutamisel organismist välja viiakse.
Kui palju? Isegi kui iga päev ära süüa 1 kg arbuusi, ei juhtu midagi halba. Arbuusidieedist tuleks hoiduda vaid neerukivide, suhkruhaiguse ning kõhunäärme haigestumise korral.
Huvitav. Arbuuse ei sööda üksnes värskelt, neist keedetakse ka arbuusimett, koortest tehakse sukaadi, pooleldi valminud vilju aga soolatakse kui kurke.

Banaan

Banaanid on rikkad süsivesikute, kaaliumi ja tselluloosi poolest, mis stimuleerib peristaltikat. Need parandavad maksa ja kõhunäärme tegevust ning on kerged lahtistid. Vitamiine sisaldavad banaanid vähe.
Kui palju? Isegi, kui olete dieedil, võite endale lubada 1-2 banaani päevas, so kuni 120 kcal.
Huvitav. On olemas üks omapärane idamaine dieet, mis aitab vabaneda 1-3 liigsest kilogrammist, ühtlasi ka kõhukinnisusest, düsbakterioosist ning kandidoosist. Kolm päeva järjest tuleb süüa iga päev 12 peaaegu üleküpsenud banaani, mis on maitsestatud jahvatatud musta pipraga, juurde juua vett.

Seotud lood:

Eksootilised puuviljad

Supermarketid on täis eksootilisi puuvilju. Siin aga tuleb meeles pidada, et võõramaised viljad võivad põhjustada allergiat; neid on raske valida, sest me ei tea, millised nad näevad küpsenuna välja. „Regionaalse dietoloogia” teooria kohaselt peaks inimene sööma seda, mis kasvab tema kliimavööndis.
Kui palju? Piisab, kui kord kuus lubada endale midagi omapärast.

Estragon

Estragonis, nagu ka teistes maitsetaimedes, on suur varu kõige erinevamaid mineraalaineid ning vitamiine. Nende peamine väärtus on võime normaliseerida ainevahetust just tänu klorofüllile.
Kui palju? Värsket maitserohelist on soovitav kasutada vähemalt 50 g ööpäevas.
Huvitav. Estragon on liider õlide ja äädika aromatiseerimiseks. Lisage üks oksake pudelisse ning saate maitsva ja aromaatse toote.

Hapuoblikas

On rikas ainevahetust parandava klorofülli, C-vitamiini ja raua poolest. Soovitatakse alahappesusega inimestele.
Kui palju? Kasutatakse suppides ja salatites, seetõttu oleneb kõik sööja maitsest.
Huvitav. Oblikhape on kasulik väheses koguses, suures koguses on see aga ohtlik. Hapet koguneb taime kasvades, seetõttu tuleb toiduks kasutada vaid noori taimi.

Jogurt

Jogurt on rikas valkude, fermentide ning vitamiinide, sealhulgas harvade D- ja B12 — vitamiini, poolest. See hapupiimatoode on looduslik pehme antibiootikum, mis on võimeline hävitama isegi selliseid ohtlikke baktereid nagu stafülokokke, streptokokke ning tüüfuse kepikesi. Kõige kasulikum jogurt on termiliselt töötlemata.
Kui palju? Et jogurtist kasu tõuseks, tuleb see oma igapäevasesse menüüsse võtta.
Huvitav. Jogurt on väga populaarne Indias, Kaukaasias ning Balkanimaades — kas mitte selletõttu pole need regioonid kuulsad oma pikaealiste elanike poolest?

Kaerahelbed

Kaera koostises on 60% tärklist, 15% — valku, 5-8% rasva (viimase poolest on kaer liider kõrreliste seas). Kaeras leidub aminohappeid, B-, E- ja K-vitamiini, karotiini, mikroelementidest — magneesiumi, fosforit, rauda, kroomi, mangaani, tsinki ning väävlit, millest sõltub naha ja juuste seisund. Kaerahelbepuder parandab maksa ja kõhunäärme tööd, reguleerib suhkrutaset veres, soodustab lihaste kasvu ning maandab stressi.
Kui palju? Soovitatav ööpäevane kogus on 3-5 supilusikatäit kaerahelbeid.
Huvitav. „Ilusalat” kaerahelvestest: 4 spl kaerahelbeid hautada väheses keevas vees, lisada 2 kreeka pähklit, pool hakitud õuna, mõned tilgad sidrunimahla ja 1 tl mett.

Kala

Loe veel

Kala on väga kasulik. Esiteks on see väiksema kalorsusega kui liha, teiseks on kalal madalam rasvasisaldus. Ometi ei tohi karta ka rasvaseid kalasorte — tuletagem meelde kasulikke omega-3 rasvhappeid, mis põhiliselt moodustavadki kalarasva. Kolmandaks pole kalas üldsegi mitte vähem valku kui lihatoodetes. Ning lõpuks on kala rikas rasvlahustuvate vitamiinide ning mineraalainete — kaltsiumi, magneesiumi, naatriumi ja raua — poolest.
Kui palju? Organism vajab ööpäevas vähemalt 100 g valku. Nii võib mitterasvast kala süüa iga päev, rasvast aga mitte sagedamini kui 3 korda nädalas.
Huvitav. Üks kõige ohtlikum ja kallim kala maailmas on fugu. See kala pidavat omama kordumatut maitset, kuid väikseimagi eksimuse tõttu selle valmistamisel muutub roog surmavalt mürgiseks.

Kapsas

Kasutatakse ka kui ravivahendit. Kapsas sisaldab rikkaliku kogu vitamiine: C, B1, B2, B3, B6, P,PP,E,K1, D1, U, H ning A-provitamiini. Samuti leidub seal hulgaliselt mikroelemente: kaaliumi, kaltsiumit, fosforit, rauda, magneesiumi, vaske, tsinki, aga ka orgaanilisi happeid.
Kui palju? 250 g kapsast varustab organismi terveks ööpäevaks C-vitamiiniga. Soovitatakse süüa iga päev.
Huvitav. Rooma sõjameeste toiduvarudes oli tingimata hapukapsas. Ka viikingid võtsid seda kaasa oma pikkadele meresõitudele — see kaitses sõjamehi skorbuudi eest.

Kõrvits

Kuulub vähese suhkru- ning süsivesikute sisaldusega toodete hulka, seetõttu soovitatakse ka diabeetikutele. Kõrvits pole tänapäeval eriti populaarne, küllap on selle põhjuseks vähe retsepte.
Kui palju? Kõrvits võib julgelt kartulit asendada (kalorsus on 3 korda väiksem).

Leib

Mida kõike leib ei sisalda! Seal on valke, süsivesikuid ja vitamiine (B1, B2 ja PP), aga ka mineraalaineid. Selline rikkalik koostis on seletatav sellega, et terad on taimede alged, seega peavad võrseid kõige vajalikuga varustama.
Kui palju? Tükk (60 g) leiba annab üpris tagasihoidliku täiskõhu tunde, samas sisaldab kuni 150 kcal, seetõttu pole seda igal söögikorral tarvis süüa.
Huvitav. Kui hommikuti süüa ära tükk musta leiba taimeõliga, siis 2 nädala pärast paraneb naha ja küünte seisund.

Liha

Igasugune liha sisaldab palju valku ja rauda. Selle rasvasus sõltub sordist, aga ka lihakeha osast. Paljud inimesed keelduvad punasest lihast, ning teevad õigesti: loomaliha on raske seedida. Taine sealiha (karbonaad) on aga niivõrd valgurikas ning hästi omastatav, et selle liha lülitamist oma toidusedelisse soovitavad ka dietoloogid.
Kui palju? Kui süüa punast liha 1 kord nädalas, valget ja roosat (vasika- ja sealiha) — 3 korda, siis saab valguvajadus rahuldatud.
Huvitav. Subproduktid on kasulikumad kui liha ise. Eriti väärtuslikud on kopsud, süda ja keel.

Läätsed

Nagu kõik teisedki kaunviljalised, sisaldavad ka läätsed rohkesti valku ning vähe rasva. Läätsedes on palju asendamatuid aminohappeid, aga ka B1-, B2-, PP-, C-vitamiine ning rauda. 100 grammis kuivatatud läätsedes on 310 kcal.
Kui palju? Kui olete taimetoitlane, tuleks kaunviljalisi kasutada 5 korda nädalas. Ülejäänutele piisab 2-3 korrast.
Huvitav. Vanasti arvati läätsesupil hulga raviomadusi olevat ning läätsetõmmis kuulus keskaegsete imerohtude koostisse.

Melon

See on eelkõige vesi (kuni 85%), aga ka fruktoos, C-vitamiin, mineraalained ning eeterlikud õlid. Melon vabastab tursetest ning aitab neeruprobleemide korral. Sööma peab melonit eraldi teistest toitudest. Klassikalist ühendust — melon singiga — ei kiida dietoloogid heaks. Segatult mingi toiduga, eriti loomsete toiduainetega, võib melon tekitada kõhupuhitust, vahel ka kõhulahtisust.
Kui palju? Hooajal on kasulik süüa 300-600 g melonit päevas.
Huvitav. Melonisorte on väga palju. Need erinevad üksteisest viljaliha ja koore värvi ning vilja vormi ja suuruse poolest. Eelistatakse punase viljalihaga sorte.

Põldmari

Põldmari, ka põldmurakas, nii nagu kõik eredavärvilised marjad, noorendab organismi, kaitstes seda vabade radikaalide eest. Raviomadused on mitte ainult marjadel, vaid ka lehtedel. Viimased aitavad hemorröa, naha ja limaskestade haiguse korral. Põldmari on maitsev, kuigi suurte seemnetega, mari. Tõsi, on välja aretatud ka hübriidid, millel seemned väiksemad (aiavariant).
Kui palju? Võib süüa piiramatus koguses. Üksnes väga tundlikel inimestel võivad põldmarja seemned kõhuhäireid tekitada.
Huvitav. Põldmari oli ravivahendina tuntud juba Vanas Kreekas. Kreeklastel polnud ju käepärast ei aspiriini ega analgiini, seega tundsid nad väga hästi ravimtaimi.

Pähklid

Kõik pähklid on äärmiselt toitvad. Peale küllastamata rasvade sisaldavad need ka rikkalikult valku. Mikroelementide valiku tõttu sobivad pähklid libiidot tõstma.
Kui palju? Üle 150 g päevas pole soovitav, võib mõjuda maksale.
Huvitav. Pähklite sekka arvatakse ekslikult ka arahhis, mis on tegelikult kaunviljaline. Toorelt ei soovitata seda süüa, kuna sisaldab kahjulikke aineid.

Roheline tee

See jook on suurepärane toniseerija, ei riku hammaste värvi, ei põhjusta ülierutatust ega tekita harjumust. Tees sisalduvad flavonoidid vähendavad infarkti ja insuldi ohtu.
Kui palju? Piisab kahest tassist teest päevas.
Huvitav. Kõige populaarsem teekeetmise viis: 30-sekundi reegel. Kuumutatud nõusse puistata teepuru (arvestusega näpuotsatäis tassi kohta), valada üle keeva veega ning lasta tõmmata (lahtiselt) 30 sekundit, segades vaid korra lusikaga.

Rosinad

On tuntud üldtugevdava ja põletikuvastase efekti poolest, mõjuvad hästi kopsudele ja maksale. Rosinais sisalduv kaalium tugevdab südamelihast. Silmas tuleb aga pidada rosinate kõrget kalorsust (270-280 kcal 100 grammis).
Kui palju? Kui peate dieeti, hoidke käepärast rosinaid ning teisi kuivatatud puuvilju. Tugeva näljahoo puhul täidab 50 g puuvilju kõhu sama edukalt kui hamburger, kuid on tervisele hulga kasulikum.
Huvitav. Kuna ilmad lähevad külmemaks, siis on päevakohane rögalahtistav retsept: 100 g rosinaid keeta klaasitäies vees 10 minutit. Juua 1/3 — ½ klaasi 3-4 korda päevas.

Seened

Seentel on madal energeetiline väärtus — 17 — 35 kcal 100 g kohta. Neis leidub valku, palju forforit ning C-, B1-, B2-, PP-vitamiine. Arvatakse, et seened aitavad kehvveresuse korral.
Kui palju? Annab ka kõige väiksemas koguses toidule värske maitse.
Huvitav. Et taigas ellu jääda, soovitati toiduks kasutada ussitanud seeni — usside valk aitas pääseda näljast ning hoida jõudu.

Seller

Seller asetseb tänapäeva dieedimoe laineharjal. 90% sellest köögiviljast on vesi, selle eest leidub ülejäänud 10% -s hulgaliselt mineraalaineid ja vitamiine (B1, B2, B3, B6, P). Eeterlikud õlid, mis gastriidi puhul võivad esile kutsuda ärrituse, annavad sellerile spetsiifilise lõhna ja maitse. Köögivili aktiviseerib ainevahetust, toniseerib, tõstab töövõimet ning mõjub soodsalt närvisüsteemile.
Kui palju? Üks leheroots või 100 ml sellerimahla päevas.
Huvitav. Sellerit söödi juba Vanas Kreekas, nii et väide hästi unustatud vanast kehtib ikkagi.

Šokolaad

Polüfenoolid ja saponiinid mõjuvad soodsalt veresoontele ning tõstavad tuju. Aromaatsete ainete, raua, tsingi ning seleeni tõttu oli ja on šokolaad afrodisiaakum.
Kui palju? 30-50 g mõrušokolaadi päevas.
Huvitav. Kokteil, mida soovitab Catherine Deneuve (ta peab kakaoubasid naise tervisele väga kasulikeks): keeta klaas piima, lisada 2 tl kakaopulbrit ja 1 tl mett.

Želatiin

Želee, sült, tarretised… Nende kõigi ühine nimetaja on želatiin. Selle valgu toiteväärtus on madal. Ometi üks hea omadus sel on — võime tugevdada küüsi ja juukseid ning parandada naha struktuuri.
Kui palju? Nendele, kellel on haprad küüned, kirjutatakse vahel välja peale vitamiinide veel 1 teelusikatäis leotatud želatiini päevas.

Tomatid

Karotiini, kroomi ja koobalti allikad. Tuntud ateroskleroosi vastu võitlejad. Pakuvad kaitset vähi eest: tomatis sisalduvale võimsale antioksüdant lükopeenile panevad teadlased suuri lootusi. Lisaks kõigele on tomatimaskidel edu ka kosmeetikas.
Kui palju? Soovitavalt 1-2 tomatit päevas.
Huvitav. Pikka aega peeti tomatit dekoratiivtaimeks. Köögiviljana hakati seda pruukima Itaalias, ja just sealt saigi ta oma tänapäevase nimetuse.

Tsitruselised

C-vitamiini hoidlad, kus vitamiin jääb alles ka säilitamisel (paksu koore tõttu). Dietoloogid soovitavad tarvitada tsitruselisi mahlade näol — neis on rohkem kasulikke aineid ning neid on kergem omastada. Eriti efektiivne on kaalust alla võtmiseks greibimahl -vähendab isu ja stimuleerib rasvade lõhustumist.
Kui palju? Terve inimese päevane norm — 300 — 500 ml mahla.

Vein ning teised alkohoolsed joogid

Punases veinis leidub polüfenoole ning saponiine, mis takistavad kolesterooli imendumist. Valged veinid aitavad liigsest kaalust vabaneda. Õlut kasutatakse juba kaugetest aegadest peale neeruhaiguste raviks. Kanged joogid aga soojendavad ning rahustavad.
Kui palju? Daamidele on soovitav päevane kogus 100-150 ml valget või punast lahjat lauaveini, 200-300 ml õlut või 30-40 g piiritusjooke. Loomulikult tuleb teha valik, mitte kõiki korraga pruukida.
Huvitav? Arheoloogid kinnitavad, et veini tunti juba 9-ndal aastatuhandel enne meie aja arvamist. See tähendab, et käesoleval aastatuhandel sai jook 11 tuhat aastat vanaks.

Vähid

Vähk on langustide, homaaride, krevettide ja krabide sugulane. Kõik nad sisaldavad hulgaliselt asendamatuid aminohappeid ning mikroelementidest seleeni ja mangaani. Toitvuselt on vähiliste liha peaaegu võrdne munadega ning ületab looma- ja sealiha, kalorsuselt aga jääb alla rasva puudumise tõttu.
Kui palju? Kui olete otsustanud, et mingiks ajaks saavad jõe- ja mereannid teie peamiseks valkudega varustajaiks, olge valmis sööma nende puhast liha 100-200 g päevas . Selleks läheb vaja 10-15 vähki või 500 g krevette või 300-400 g tooreid kalmaare.

Õun

Peale suure koguse vitamiinide ja pektiinide leidub õuntes veel palju rauasoolasid ning orgaanilisi happeid. Õunte abil ravitakse koliite ja gastriite.
Kui palju? Üks õun päevas ning arsti pole vajagi.
Huvitav. Õunaseemned sisaldavad joodi, nii et inimesi, kes armastavad neid närida, ei ähvarda joodi defitsiit. Kuid seemnetes on ka mürgist sinihapet, seetõttu on ohutu päevas ära süüa kuni 4 seemet.

Õunaäädikas

Rahvameditsiini järgi aitab õunaäädikas kaasa kaalust mahavõtmisele ning tervendab. Seal on säilinud kõik vitamiinid ning kasulikud pektiinid, mis õuntes leiduvad.
Kui palju? On öeldud, et kui naine, kelle kleit on veidi kitsaks jäänud, võtab 2 tl õunaäädikat ½ klaasi veega enne sööki, siis avastab ta 2 kuu pärast, et kleit on taas paras.
Huvitav. Et valmistada äädikat, segage 1 kg riivitud õunu 1 liitris vees, lisage sinna 1 tl suhkrut, leivakooruke ja 10 rosinat. Jätke 2 nädalaks käärima. Seejärel kurnake, sulgege pudelitesse ning hoidke 2 nädalat pimedas kohas.