Ise ma magusasõber ei ole ega oska öelda, kas kalevi kommid on jamad või on lihtsalt siuke kiuks. Küll aga mäletan lapsepõlve — tolleaegsed iirised olid head, kukekommid…neid pole saada paraku. Võibolla siiski on kuskil vene poodides, tont seda teab.

Mis mind aga häirib, on see, et alati on see pagana Kalev — lasen auru välja — üks “must have”. Odav — maitea, on vist odav teistega võrreldes jah?-, mugav ja laisk lahendus. Võtame ikka seda, mida igal aastal, eelista eestimaist, pistame mingi paki näppu ning mure kaelast ära jne.
Ega see eestimaine alati niiiii hea ka ei ole. Vaatame lihatooteidki, palju seal siis puhast liha on, ja kõrvutame näiteks saksa kraamiga. Šokolaaditooted — palju on kakaosisaldus? Moodsatest transrasvadest parem ei räägigi.

Mõte oleks selline, et äkki teeks lasteaedade-koolide emad kamba peale seda, mis neil hästi välja tuleb, mis hästi lastele maitseb, mis mõnda aega säilib ja mida kuskile kotti pista saab. Mõni teeb häid trühvleid. Kallis ja tülikas, iga lapse pakki paar tükki piisaks. Netis igasugu koduste kompvekkide retsepte jagub. Siis valiks peotäie paremaid välismaa komme-šokolaade. Kinderit? Koduseid piparkooke-kaerahelbeküpsiseid…

Granaatõun meite omadele näiteks hullult maitseb. Mandariine, pähkleid võiks olla. Halvaad? Sefiirid-bezeed? Äkki mõnel on kodus või saab kuskilt sebida veneaegsed kukekommi vormid… Vanasti oli maasikamaitseline näts väga teretulnud asi kommipakis — see eeldab juba vanemat last.Milleks toetada suurettevõtteid, kes on orienteeritud rahale, kui võiksime teha midagi ise, teadlikult ja südamega. Öeldakse ju, et ise tehtud, hästi tehtud. Ja oma lapsi tunneme ise ju kõige paremini.

Ühe sõnaga: mida teie arvate kommikottidest ja mida pakute alternatiiviks?