Kui enne oli minu seltskonnas vaid paar vallalist siis nüüd on hoopis tugevas suhtes olevad paarikesed haruldus ja ma olen kuulnud, et praegu on see nii igas seltskonnas, et isegi lastega peredel on suured probleemid. Mehed märkavad äkki naisi ja vastupidi ning keegi ei varja seda, et paras jooksuaeg on pihta hakanud. Nähes seda möllu on minul hakanud hoopis teistmoodi tuluke peas vilkuma.

Kuna sain kunagi oma esimeses suhtes kõvasti vastu näppe ja seda mitmel korral, siis nüüd ma kardan kõvasti petmist. Nii kõvasti, et olen isegi mõelnud kodulinna tagasi kolimisele ja mehe maha jätmisele kartuses, et varsti ta nagunii tuleb minule tunnistama mõne noore neiuga tiiva ripsutamist. Oleme koos olnud juba piisavalt, et planeerida pisipere ja oleme mõlemad 20ndate lõpus aga… Kuna näen nii palju seda, kuidas tuttavad pereisad klubides noorte tüdrukute vastu end hõõruvad samas, kui pereemad kodus kolme last hoiavad… Ma lihtsalt ei taha seda sama stsenaariumit läbi teha.

See on lausa halenaljakas, kuidas ma suudan väga eluterves suhtes selliseid probleeme üles otsida, aga ma ei saa sellest mõttest üle ega ümber. Kas keegi on olnud sarnases olukorras kus probleemiks ei ole otseselt sinu partner ja teie suhe, vaid sinu hirm uute ühiskonna nn “normide” ees, milleks praegusel juhul on inimeste liiderlikus?