Pärlid

Pärl, juunis sündinute õnnekivi, on üks maailma hinnatumaid kalliskive. Kui rubiin on kalliskivide kuningas, siis pärl on kuninganna. Kõige vanem teadaolev looduslikest pärlitest kaelakee, mida praegu hoitakse Louvre´i lossis, kuulus Pärsia printsessile juba neli sajandit e.m.a.

Spetsiaalsetes pärlifarmides kasvatatud kultuurpärlid ja aretatud mageveepärlid on muutnud selle ehte taskukohaseks paljudele, aga sajandeid oli pärlikee kandmine vaid rikaste privileeg.

Roomlased hindasid kallist soolvee pärlit väga ja Cleopatra kuulus pärli veinis lahustamise zhest oli mõeldud selleks, et näidata Marcus Antoniusele Egiptuse tohutuid rikkusi ja teda võrgutada.

Koraan kirjutab, et hea moslem kroonitakse taeva kuningriiki sisenemisel võrratult kaunite pärlitega ja teda saadavad kaunid neiud, kes on kui karbi sees peidus olevad pärlid.

Legendides omistatakse pärlitele erilisi müstilisi võimeid ja raviomadusi. Rooma naised magasid pärlikeedega, et nende uni oleks magusam, ning tikkisid neid väsimatult riiete ja mööblikatete sisse.

Vanades Aasia kultuurides kasutati pärleid silmade, südamehaiguste, seedehäirete, palaviku ja verejooksu ravimiseks.

Indias usuti, et pärlid tagavad meelerahu ning muudavad keha ja vaimu tugevaks.

Eurooplased uskusid, et pärlitolmu ja terve pärli neelamine aitab ravida meelt ja südant ning tugevdada närve.

Pärle peetakse iseäranis sobivateks pulmaeheteks. Pärlvalge on ülipopulaarne pruutkleidi värv. Pärlit seostati pulmadega juba varases hindu kultuuris. Legend räägib, et Krishna võttis merest pärli ja andis oma ilusale tütrele Pandaiale, et too seda pulmapäeval kannaks.

Pärl on soobiv kingitus ka paaridele, kes tähistavad oma kolmandat ja 30. pulma-aastapäeva.