Riiete kaunistusena, eriti pealelõunakleidi juures tarvitatakse palju krookeid, laiendeid ja šaboosid. Ka tikandit pole unustatud. Enamtarvitatavad on litri- ja helmetikandid. Nii on õhtukleite kas alt äärest põlvini või üleni tikitud helmestega. Litritega tikitakse peamiselt kraesid ja vöid. Mis puutub õhtukleidi pikkusesse, siis see on väga mitmesugune. On maani ulatuvaid, eest lühikesi ja tagant pikki ja ka pahkluudeni ulatuvaid kleite. Üldiselt, raskesti pehmelt langevast materjalist ümber keha ulatuvad kleidid on pikad, s.o maani ulatuvad.

Valmistudes eelseisva talve külmade ilmade vastu on riidevabrikandid lasknud turule rikkalikke ja mitmesuguseid kollektsioone, mille juures on tähele panna, et tänavu on eriline tähelepanu pöördud riide kvaliteedile, mis on omast kohast üks tähelepandavamaid saavutusi ja uuendusi. Nagu esimesed talveuudiste kollektsioonid eeldada lubavad, tuleb eeloleval talvel moevärv enamuses ühevärviline. Mustrilised riided on määratud peamiselt sportlike ansamblite ning tänavakostüümide jaoks, kuna kõikjal mujal ülirõivastuses esineb peamiselt ühevärviline riie.

Meeldival kombel näeme väga rohkesti sametit. Eeskätt valmistatakse sametist muidugi pärastlõunakleite, kuid ei puudu ka mantlid ning kostüümid. Siin esineb uskumatult pehmeid ja kaunilt ning soojalt voolavaid värvitoone, kusjuures kindlalt domineerib siiski must – sameti värvuste kauaaegne ja püsivalt domineeriv kuningas.

Uued satäänisordid, mis omavad tuhmi vasakpoole faille`st ja langevad selletõttu pisut kangemalt, on kujundatud imeteldavalt suurteks, laiadeks õhtukleitideks, mille sügavad kellukesed langevad majesteetlikult allapoole. Samuti esinevad kunstsiidi ja siidi segakombinatsioonid. Pits domineerib ikkagi veel endiselt, ainult selle vahega, et teda ei ühendata enam ainult pehmete villaste riietega, vaid isegi tweediga, kusjuures õhtutualeti jaoks kasutatakse eriti õrnu ja läbipaistvaid pitse.

Üldiselt on tähele pandud, et vanaaegne leebe naiselikkus hakkab moejoones ikka enam ja enam tagasi tulema. Naine hakkab igas oma rõivastuses ja isegi vormides sajaprotsendiliseks naiseks, nagu ta vahest meeldib kõige rohkem meestelegi. Aga meie püsime karmilt veel sellel arvamusel, et naine oma tualettide küsimuses tahab kõige rohkem suguõdede silmis meeldivana (või rohkem kadestusväärsena) esineda. Meestele meeldida –tahtmise pärast ei võeta rõivastuse küsimust kaugeltki vahest nii terava okkaga südamesse. Venelastel on selle võrdluse kohta üks väga tabav vanasõna, millest meie, naised,aga vaikime.

Allikas: „Naisterahva Elu“ nr6 1939
Tiina Talumehe sügisrõivaste kollektsioonile pühendatud väljaanne "Wabariigi Naine"