Maire Aunaste: Miks rõõmsat meelt ei õpetata?
Vaatasin Taani filmi noortest vutimeestest. Poisid tahtsid mängida küll, aga võidud ei tahtnud kuidagi tulla.
Ühel päeval ütles treener, et täna harjutame... rõõmu väljanäitamist. Juhuks kui ühel päeval võistlustel oma esimese värava saate.
Et mõelge nüüd — värava saate, aga rõõmu välja näidata ei oska, ütles mees, kes teadis, et võidust tähtsam on mängimise rõõm.
“Te ei mõtle seda ometi tõsiselt!” ei uskunud poisid oma kõrvu ega liigutanud ennast murul mitte üks tonks. Treener näitas siis ette, kuidas rõõm välja näeb: tantsis, viskas tiritamme, huilgas nagu metsaline…
Ja siis ma mõtlesingi, et tõsi ta on — rõõmus olemist ei õpetata kusagil. Seda, kuidas edukas ja esimene olla, õpetatakse igal pool ja läbi elu. Mida aga saavutatuga iseenda sees peale hakata, see on igaühe oma asi. Rohkemgi veel: ole tagasihoidlik ja ära eputa oma õnnega, on vähemalt meie laiuskraadil tavaks öelda.
