Ma usun, et meil kõigil on mõni Facebookis mõni sõber, kellele tahaks sellise kirja saata. Ausalt öeldes tekib mul viimasel ajal oma Facebooki uudiseid vaadates tõesti tunne, kas mõnel inimesel polegi muud elu peale Facebooki. Staatuseid uuendatakse iga 30 sekundi järel, lisanduvad igasuguste erinevate lehtede „like“-nuppude vajutamised ja lihtsalt konkreetne reklaamispämm.

Ajakirjanikuna on mul raske ka inimesi oma uudistevoost välja visata, kuna iial ei või teada, kust võib tulla mõni uus idee või kasulikku infot. Aga ausalt öeldes viimasel ajal kaalun tõsiselt spämmivate sõprade eemaldamist oma kontaktide hulgast, sest kõigel on piir. Erinevatel lehtedel „like“-nuppu vajutades või erinevaid reklaamikampaaniaid jagades võiks mõelda ka sellele, mis mulje see teist jätab. Kas te tõesti usute, et kõiki teie sadu sõpru huvitavad mingid farmiloomad või maffiasõjad? Või see, millist autot te parasjagu võita tahate? Ja kas tõesti peab kõike jagama ja spämmima oma sõpru kümneid kordi päevas?

Facebook on sisuliselt avalik koht, tahame me seda tunnistada või mitte. Võib-olla olen ma seda öeldes paranoiline, aga isegi, kui keerata kõik turva- ja privaatsussätted kinni, on tegemist ikkagi internetiga. Ma olen üsna veendunud, et kui keegi tahaks kangesti minu Facebooki kontole sisse häkkida, ei valmistaks see talle eriti suurt raskust. Ja kui ta sealt näeb, kus ma parasjagu viibin, mida teen või kellega jagan oma magamistuba, võib sellist infot minu enda vastu väga kergesti ära kasutada. Rääkimata sellest, et kas te olete ikka aru saanud, et kogu info, mida te Facebookis jagate (kaasa arvatud fotod) muutuvad automaatselt Facebooki omaks ja soovi korral võivad portaali omanikud seal oleva infoga teha ükskõik mida, mis neile parasjagu pähe tuleb? Näiteks — miks mitte — kasutada Facebooki laetud fotosid reklaamikampaaniates.

Seega soovitan veeta vähem aega Facebookis spämmides ja rohkem aega päris maailmas sõpradega aega veetes, õppides, lugedes jne. Ma pean tunnistama, et ma ise ei saada Facebookis isegi peaaegu et mitte kunagi sünnipäevatervitusi, aga siiski juhtus hiljuti minuga selline lugu, et sünnipäevatervitustest sai kahjuks mingil määral lihtsalt tüütu spämm, sest kui sa avad oma mailbox’i ja vastu vaatab üle 100 kirja Facebookilt, ei ole see enam nii väga vahva. Kuigi ma muidugi olen tänulik, et inimesed viitsivad mind meeles pidada ja Facebook pakub ideaalset võimalust mäletada, kellel millal sünnipäev on, devalveerib Facebook tegelikult sünnipäevasoovide tähendust. Nii et parem helistage oma sõpradele!

Ega ma muidugi ka ise patust puhas pole, kust ma muidu nii hästi teaks, mida inimesed oma Facebooki kontodel kirjutavad. Facebook on — tahame seda tunnistada või mitte — suurepärane asendustegevus ja vaba aja surnuks löömise viis. Aga päris elu toimub siiski mujal ja kui tahate, et see päris elu teid ära ei blokeeriks, lõpetage oma sõprade spämmimine ja minge tehke midagi asjalikku. Ka mina panen nüüd arvuti kinni ja lähen sõpradega õue suve nautima või midagi muud asjalikku tegema. Palun ärge „laikige“ seda artiklit.