Ma olen tüdinud kuulmast seda lora, et kõik vanad mehed on vingujad, inisejad, mõttetud vanamehenässid. Tuleb tuttav ette?

Jõudes keskikka, asub naine otsima noort kavaleri põhjendusega, et eakaaslastest mehed on ju väsinud ning tülpinud ja naisi mitteaustavad. Kuid miks see on nii? Kes on need vingukottidest vanamehed? Neid üldistab üks tegur — nad on kõik olnud abielus või kooselus naistega, kes on nende elud hävitanud. Vaadake ümberringi ja näete, et see on nii selge kui seebivesi. Kui näete aga tegusat vanameest, siis ei pea pikalt nuputama — nad on vallalised ja olnud seda valdava osa oma elust. Niipea kui mees võtab naise, hakkab mees muutuma paksuks ja lodevaks ning põhjus ei peitu selles, et ta oleks radikaalselt oma elukorraldust muutnud, vaid naine on surunud peale oma eluviisi. Õhtusööki tuleb süüa koos. Suured portsud, sageli ebatervislikud toidud, mida naine vaaritab. Juhul, kui mees pakub, et sööb ise oma tehtud toitu, siis solvutakse. Üksi sporti tegema meest ei lasta. Miks sa minuga ei taha aega koos veeta, tulevad seepeale süüdistused naistelt. Pidev terror küsimustega, et kus sa viibid, kes sulle helistab.

Ühel hetkel lendab mehel kaas pealt ja ta laob kõik välja. Sellest hetkest on mees naise jutu järgi õudne närakas, keda peab ka kartma. Ei lähe kaua aega kui mehed ongi närtsinud ja väsinud ning vinguvad. Soovitan kõigile meestele ühtegi lubadust kooseluks/abieluks naisele mitte anda. Las naine ise palub seda ja siis pange reeglid paika. Kui reeglid ei sobi, otsige teine. Kui aga ikkagi see abielu sõlmida, siis soovitan kõigil meestel teha abieluleping ning lahutuse korral ja laste olemasolu puhul maksta küll alimente nagu kord ja kohus, kuid nõudke lapsele vajaminevate asjade kohta konkreetsed kviitungid. Veel parem, võidelge selle eest, et laste kasvatamine jääks teile ning pange naine ise alimente maksma.

Mehed, palun öelge, et nii hull see asi ikkagi ei ole! Kas naised kurnavad teid vaesekesi siis tõesti nii hirmsasti?